Tõde ja õigus

Film: Tõde ja õigus (2019)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega.

Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju.

Classic, Romance, Drama

Ma mäletan kuidas ma piinlesin seda raamatut kooli ajal lugedes ja kuidas ma olin tige kui lõpukirjandi teemad olid suuremal osal selle raamatuga seotud ja seega polnud ma sugugi kindel, et ma tahan seda filmi näha.

Aga kuna ta juba on kord film mida iga eestlane peab kasvõi üks kord elus nägema, siis sai ikkagi kinno mindud, sest raamatu lugemisest on ju ikkagi tonne aastaid möödas ja nüüd näen ma lugu juba ju täiskasvanu silmadega, mitte enam teismelisena.

Ja mida ma siis nägin? Ühtpidi tüüpilist eesti filmi – siil pimedas toas, olgu siis suvi või talv, kogu aeg on pime. AGA see polnud kõik!! Oma üllatuseks nägin ma selles ühte tüüpilist ajaloolist armastusromaani, kus kaks meest armastavad ühte naist, ühele on ta abikaasa ja teisele kättesaamatu hingevalu, seega leiab ta ainukese legaalse põhjuse naabrinaist näha – teeme naabrimehe elu põrguks ja veame ta kohtusse, et naabrinaine tuleks turri aetud sulgi siluma.

Ja siis kui see ühine ihaldusobjekt kaob, algab järgmine klassikaline lugu – peremees võtab oma voodisse esimese, kes talle raskel ööl silma jääb ja kes ka ta lapsi kasvatab, kuid tema hinge kriibib endiselt ta esimene tõeline armastus ja selleks, et seda endiselt elus hoida, pöördub tema nüüd selle vastu, kes seni tema elu põrguks tegi.

Ja nagu sellistes armastuslugudes ikka, oli esimene naine hingelt tugev ja tõeline perenaine, kuid teine naine, kes alustas teenijana jääb alatiseks teenijaks, kes ei saa kunagi üle sellest soovist, mille esimene abikaasa talle esitas, et kui temaga peaks midagi juhtuma, siis ta peaks tema abikaasale laste kasvatamises abiks jääma ja nii ta end tunnebki, isegi siis kui ta on ametlikult perenaine ja neil on peremehega ühiseid lapsi, et ta on siiski seal vaid selle pärast, et esimene perenaine palus tal sinna jääda. Loomulikult närib ta hinge ka see, et ta oma abikaasa, kelle ta kord juba oli enesetapult tagasi tõmmanud, seda siiski tegi sellel ajal, kui tema teise pere lapsi hoidis.

Et siis minu mõte on see, et võtke ära see soo ja need kuivenduskraavid, pange selle asemele vesiveski või linnakese rahukohtuniku koht või jahipidamise metsad ja samahästi võiks selle loo autoriks olla kas Anthony Trollope (kes armastas ka pikki ja lohisevaid lauseid ja lehekülgede pikkuseid pisiasjade seletusi), Henry James, George Eliot, Thomas Hardy, John Glasworthy või Emile Zola. Et siis selline klassikaline armastuslugu, mis toimub vaikses maakohas, kus leitakse armastus, kaotatakse armastus ning ülejäänud aeg ning kaotuse valu maetakse naabriga vaidlemiseks/võistlemiseks/tülitsemiseks.

Hästi tehtud film, kuid kui neil oli ka plaan saata see film Oscarite rallisse, siis oleks nad pidanud arvestama sellega, et Oscarite soosikuks saavad filmid, mille esilinastus on aasta lõpus, mitte Oscarite nädalal :).

Paar sõna ka näitlejate kohta. Mul on siiralt hea meel, et siia filmi on minimaalselt tõmmatud näitlejaid keda enamus meist seostab teiste suurteostega või keda Linnateatris käiad on näinud nende etendustes. Seekord said särada noored ja uued näitlejad, pannes nendele tegelastele oma märgi, andes neile oma näo. Kiita tuleb ka grimmi tiimi ja loomade juhte.

Aga üks asi jääb mind endiselt närima – millisest laste filmis/teleetenduses on olnud kasutuses see „Ussike Jussike, Vargamäe ussike“, kas see oli filmis Kevad südames või siis hoopis Agu Sihvka annab aru teleetendus?

Esilinastus Tanel Toomi film "Tõde ja õigus" (Foto: Priit Mürk/ERR)