Stan & Ollie

Film: Stan & Ollie (2018)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: Stan Laurel (Steve Coogan) ja Oliver Hardy (John C. Reilly) moodustasid omal ajal Hollywoodi edukaima komöödiatandemi. 1953. aastal, alustades Suur-Britannias varieteelavade turneed, on paremad päevad jäänud kaugele selja taha ning tulevik tundub tume. Sellegipoolest õnnestub meestel taaselustada kunagine sära ning oma fännid kohale meelitada. Samas ei õnnestu neil kuidagi vabaneda mineviku taagast. Ammused viirastused ning Ollie kehv tervis hakkavad ohustama aastakümnete pikkust koostööd.

Biography, Drama, Comedy,

Ja pärast seda kui John C. Reilly oli oma hääle andnud Ralfile, tõmbas ta selga hoopis teise kostüümi ning asus legendaarse ja ülekaalulise Oliver Hardy rolli.

See on siis lugu kahe filminduse algusaegse koomiku langusest pärast seda kui nad stuudio survel lahku on läinud.

Kaks vana koomikut püüavad oma kunagist hiilgust uuesti üles vuntsida minnes ringreisile Inglismaale. Stan on saanud „lubaduse“ et nad saavad filmida koomilise uusversiooni Robin Hoodist (:D), kuid selleks tuleb neil eelnevalt ringreisiga raha koguda. Ja nii algabki esialgu tuur, kus esialgu on saalis mõlemad inimesed, siis hakkavad nad üles astuma reklaamides ja mälestuskivide avamistel ja rannakaunitaride valimistel ja nende saalid on naerurõkkavat publikut täis. Kuid keda pole on lubatud filmiprodutsent ja päev päeval halveneb meeste omavaheline suhe. Lisaks on ka Oliveril tervisega probleeme ja kui nende naised neile Londonisse järele jõuavad, keevad emotsioonid üle.

Jah, lugu on ju huvitav, kuid kas ma tahan seda kinos vaadata või vaataks pigem laupäevõhtul telekast? Pigem telekast. Need kaks tegelast jäävad meie kultuuriruumi jaoks kaugeks ja minu jaoks jäi ka arusaamatuks, miks need inimesed seal saalis nii rõkkavalt naersid, sest mina ei leidnud nende sketšidest mitte midagi naljakat, ju ei tööta minu jaoks jalaga-perse naljad enam.

Hea lugu, kuid see ei ole kino film.