Mamma Mia! Siit me tuleme taas

Film: Mamma Mia! Here We Go Again (2016)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: On möödunud 10 aastat ajast, mil viimati päikeselisel Kalokairi saarel ABBA laulude pillerkaarist osa saime. Heatuju-filmil "Mamma Mia!" on aeg tulla taas! Ühine selle naerust rõkkava tantsu- ja laulupeoga ning saa teada, kuidas armastatud kangelanna Donna imeline Kreeka-seiklus alguse sai.

Loobunud suurlinna elust naaseb Donna tütar Sophie imekaunile Kreeka saarele, et valmistada ette uue hotelli avamine. Pidustuste eelse sagina käigus mõistab Sophie, et on lapseootel. Segaste tunnete tulvas avanevad mälestustelaekad ning Sophie saab teada nii mõndagi armsa ema Donna minevikust. Miks noor Donna kunagi Kreekasse läks, millised olid tema suured unistused ning romantilised seiklused Billi, Harry ja Samiga. Ootamatult selgub, et hotelli avapeo toimumine on suure küsimärgi all, kuid just siis hakkavad saabuma külalised. Meeletu trallipidu saab hoo sisse ja üllatusi jagub kõigile.

Comedy, Musical,

Kuidas rääkida sellest filmist nii, et ei reedaks liialt sisu, või laule, või mõjutaks oma emotsioonidega neid, kes pole veel filmi vaadanud. See ei olegi võimalik. Seega kui te oma filmielamust rikkuda ei taha, siis ärge edasi lugege!!

SPOILER ALERT! SPOILER ALERT!

Ma nii väga oleks tahtnud seda film kiita ja mul omast arust ei olnud väga suuri lootusi ka sellele filmile, ainus mida ma ootasin oli palju ABBA alule ja võimalust kaasa laulda või ümiseda, ning toredat huumorit. Ja nii ka oli, palju laule, nii näitlejate poolt lauldud kui ka taustaks kasutatud, seega palju võimalust kas kaasa laulda või kaasa ümiseda, ja oli ka toredat huumorit, nii otsest kui ka varjatut ja lisaks nalja mulle endale, kui mul näitlejatega või kohtadega muud asjad meenusid.

Aga … kahjuks oli see ikka üks puhas rahateenimise projekt. Siit puudub tegelikult terviklik lugu, laulud ei moodusta ka ühist tervikut vaid on lihtsalt kasutatud antud hetkes, et iseloomustada tegevust. Lugu ei ühti esimeses filmis räägitud taustalooga. Vahepeal on hetki, mille vajalikkusest tõesti aru ei saa. See on üks piinlikult poliitiliselt korrektne film, kus on esindatud kõik vanused, rassid, nahavärvid, seksuaalsed eelistused ja puude tasemed. Ning loo kokkuvõte on see, et keegi ei jää siin elus üksi, vahet pole mitu senti sul surmale võlgu on, keegi leidub igaühejaks kuskil ikkagi.

Ma oleks nii väga tahtnud kiita seda filmi taevani ja soovitada seda kõigile vaatama minna. Hetkel ütlen vaid, et no korra võib ju ära vaadata, sest kardetavasti hakkavad teisel korral vaatamised veelgi suuremad vead silma. Aga näitlejad on head ja laulud ka ja pisaratekiskumise hetk on ka olemas, aga kahjuks ta pole nii tugev lugu kui oli esimene film.

Suvine kerge vaatamine.

Ja kas te olete kunagi tähele pannud, kui kreekalik, kui Zorbaselik on ABBA muusika :).