Sisukokkuvõte: Kaheteist aastane
Barbara Thorson põgeneb tegelikkuse eest ja elab väljamõeldud fantaasiamaailmas,
kus ta võitleb hiiglastega. Tema pere ei mõista teda, ta ei meeldi oma
koolikaaslastele ja ta ärritab õpetajaid. Vaid hiljuti sinna kanti kolinud
Sofia, kes on temaga sama vanune, püüab temaga sõbruneda.
Drama, Fantasy, Thriller
See film on tehtud koomiksite põhjal. Mina iseloomustaks seda aga
sedasi, et võtke film Kui koletis kutsub, viige tegevus Ameerikasse mereäärsesse
väikelinna, vahetage peategelane teismelise tüdruku vastu ning valige enamus
näitlejaid Inglismaalt. Lisage juurde veel ka film Sild Terabithiasse ja ongi
see film.
Lugu on siis Barbarast, kes valmistub hiiglaste rünnakuks. Ta riietub
nagu tüüpiline Ameerikalste arusaam teistsugustest inimestest – jänesekõrvad,
kilisevad ehted, kaltsukast hipilikud riided, suled ja merekarbid, suured
prillid. Tema kinnisidee hiiglastega tähendab seda, et ta jõlgub mööda
rannaäärt ja seab neile üles lõkse – värvilise sogaga pudelikesi, mis on
kaunistatud sulgeda ja merekarpidega – ja ta kontrollib neid lõkse religioosse
järjekindlusega.
Barbaral on vanemad õde ja vend. Õde on juba kooli lõpetanud
ja töötas juba linnas, kuid nüüd on ta tagasi kodukülas ja hoiab õvedel silma
peal. Barbara kardab nende maja ja ülemist korrust ja koolis käies lõppeb see
enamasti kaklusega või jalutab ta lihtsalt koolist minema.
Siis kolib naabrusesse tüdruk Inglismaalt, kes ei tea Barbaraga kaasas
käivaid jutte ja neist saavad sõbrad. Barbara kindlustab ka tema maja hiiglaste
vastu ja näitab talle oma salaurgast, kuid kooli kiusajad ei taha sellega
leppida, et Barbaral on sõpru, seega tõmbavad nad uue tüdruku enda poolele ja
tüdruk reedab Barbara saladused. Lisaks on koolis ka uus psühholoog, kes püüab
Barbarad aidata.
Noh tegelikult kõige selle – hiiglaste otsimise, elu kartmise, Giantite
mängu korduvkuulamise – taga on hoopis midagi muud. Ja sobilikult Hollywoodile,
leiab Barbara lõpuks endas jõudu minna teisele korrusele ja leida rahu enne
veel kui hilja.
Imelik film
No comments:
Post a Comment