To the Bone

Film: To the Bone (2017)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Ellen on kakskümmend aastat vana ning ta põeb anorexia nervosat. Keset pereprobleeme ning ta oma hirmusid, võetakse ta grupikodu liikmeks, mille juhiks on ebatavaline arst. Läbi nende inimeste, kellega ta tutvub, ning ta oma rännaku, leiab Ellen tee eneseleidmisesse ning leppimisse, mis viib ta üllatavava avastuseni, mida ta ei pidanud kunagi võimalikuks.

Drama

Ellen (Lily Collins) on noor kunstnik, kellel on probleeme söömisega. Tema probleemi on suuremaks teinud see, et üks neiu võttis tema joonistusi liiga tõsiselt ja neiu vanemad saatsid talle pilte nende tütrest, pärast tüdruku enesetappu. Ta vanemad on lahutatud, ta ema (Lili Taylor) elab oma elukaaslasega (Brooke Smith) hobusekasvatuses ja alati tööl ära oleva isa elab koos oma uue naisega (Carrie Preston) LA’s. Elleni poolõde Kelly (Liana Liberato) on tema suuri toetaja ja ainus kes ei heida talle mittesöömist ette, kuid Kelly soovib oma õde tagasi saada.

Elleni kasuema saab ta Dr. Beckhami (Keanu Reeves) juurde, kes räägib Elleniga väga otse ja ausalt, ning ei kirjuta talle välja mitte mingeid ravimeid või psühholoogi seansse vaid pakub talle kohta grupikodus, kus on teisigi kellel on toitumishäired. Neid on majas vähe, vaid kuus (Kathryn Prescott, Lindsey McDowell, Alex Sharp, Maya Eshet, Leslie Bibb, Ciara Bravo), lisaks Ellenile. Majas on lihtsad reeglid – söögiaegadel ole söögitoas kohal, söö või mitte, aga ole kohal, kaal ei tohi langeda, osale grupi kogunemisel iga päev. Kui sa oled hea ja hoiad reeglitest kinni, siis kogud pluss punkte ja seega saad õiguse majast välja minna, kedagi majast endaga koos välja viia.

Ellen ei usu sellesse kogesse, ta on esialgu tõrges ja tunneb end teistest üle olevat. Tasapisi õpib ta oma majanaabreid tundma, igal ühel neist on oma probleemid millega nad võitlevad kuid samas püüavad nad kõik üksteisele toaks olla. Elleni suurim austaja on Luke, endine baleriin, kes sattus majja pärast põlvevigastust ja tema suurim lootus on, et ta põlv paraneb ja ta saab tagasi lavale ning sellega paraneb ka ta söögiisu. Luke teab Ellenit juba ammu, õigemini Elleni kunsti.

Esialgu ongi kõik ilus, majas lähevad asjad üha paremini, Elleni arst kutsus kord kokku ta perekonna, et arutada Elleni probleeme, kuid kuna sellest sai üksteise süüdistamise fest, siis otsustas ta sellest osast teraapias loobuda. Luke tähelepanu ja teiste poolehoid aitab Ellenil paremaks muutuda. Kuid siis … kui kõik tundub hästi olevat, siis ärge muretsege, varsti läheb kõik jälle halvasti. Ja kui te juba kord juba põhja olete jõudnud, siis pole ju enam kuhugi mujale minna kui vaid üles tagasi.

Sellel filmil polnud tüüpilist HEA lõppu, kuid siin on positiivse lootuse lõpp, sest miski ei saa kunagi olla nii halb kui esmapilgul paistab. Hea film.