The Lady in the Van

Film: The Lady in the Van (2015)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Noorel näitekirjanikul tekib ootamatu side vanadaamiga, kes on ajutiselt oma kaubiku tema maja sissesõiduteele parkinud.

Drama, Comedy, Biography

 

Daam Kaubikus on film mis on tehtud Alan Bennetti samanimelise lühiloo/näidendi järgi.

Kirjanik väidab, et tema sissesõiduteel tõesti elas selline ekstsentriline vanaproua, kes esialgu pidi vaid ajutiselt kolmeks kuuks tema sissesõiduteele end parkima, et vältida auto ära vedamist, kuid lõpuks elas vanadaam tema juures kuni surmani, s.t. viisteist aastat.

Et siis 70ndate alguses kolib noor kirjanik oma esimesse majja Londonis, kuna tema näidendil, mille ta on kirjutanud põhinedes oma suhetele oma emaga, läheb teatris päris hästi. Nende tänaval on end sisse seadnud üks imelik kodutu vanadaam, kes elab kaubikus ja liigub iga natukese aja takka uue maja lähedusse, kust ta taas paar kuud hiljem ära liikuma peab.

Kogu tänav püüab teda veenda mujale kolima, puhtamalt elama, püüavad teda toita, pesta, ta omakseid otsida, kuid vanadaam on kange kui juurikas, tema end liigutada ei kavatse, talle seal sobib, sotsiaalhoolekanne hoiab tal silma peal ja tema on neilt tellinud uue kaubiku ja ratastooli.

Mitme kohamuutuse järel ja asjade kokkulangevuse tõttu pakub kirjanik vanaproua kaubikule ajutist parkimiskohta oma maja sissesõiduteel … ühendab ta oma elektrivõrku, et vanaproua telekat saaks vaadata … lubab tal kasutada erandkorras oma toalettruumi … püüab leida ta omakseid ja hoolekanne peab teda vanadaami hooldajaks.

Aeg läheb, Miss Shepherd saab endale uue kolmerattalise auto … ratastooli. Kirjanik püüab temast mitte uut lugu kirjutada, kuid tema kirjaniku mina paneb ikkagi kõik juhtumid kirja. Vanaproua kritiseerib tema öiseid meeskülalisi pidades neid kommunistideks ja ükski tema „külalistest“ ei taha ta erilise „naabri“ pärast tema juurde kauaks ajaks jääda.

Aeg läheb, Bennett saab üha rohkem Miss Shepherdi kohta teada, leiab isegi üles proua venna. Ta oma ema kes alguses elas veel üksi jõuab üks moment hooldekodusse, seega on ta elu kaks vana naist, kelle eest ta „vastutab“.

Lõpuks saab ta Miss Shepherdi isegi korraks hooldekodusse saadetud, kus ta puhtaks pestakse, puhtad riided selga pannakse, kus ta saab taas klaverit mängida, kuid kui üks hooldekodu elanik hakkab liialt prouale peale käima, et nad on ju varem kohtunud, siis tuleb proua tagasi oma kaubikusse veel viimast korda.

Aastaid hiljem, kui on ilmunud Bennetti lühinäidend Daam kaubikus, paneb ta oma maja seinale ka plaadi tunnistuseks, et just sellel sissesõiduteel Miss Shepherd elas.

See on selline komöödia, mis samas sunnib klombi kurku, sest vaatamata naljale on lugu ikkagi masendav, sest selliseid üksikuid vanainimesi, kes kardavad uut maailma ja elavad oma väikses maailmas, kus neid kellegile vaja pole on ju palju, maailma inimkond ju vananeb ja kes kõigi nende vanade inimeste eest ikka hoolitseda jõuab.

Kuid filmi teeb fantastiliseks Maggie Smith. Lisaks temale astub päris mitu tuntud Briti näitlejat ekraanilt läbi, isegi kui see on vaid hetkeks ja sedagi nimetus rollis.