Words and Pictures

Film: Words and Pictures (2013)

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Karismaatiline Ingliskeele õpetaja Jack Marcus (Clive Oven) ja kinnine kunsti õpetaja Dina Delsanto (Juliette Binoche) teed ristuvad ühes kallis erakoolis. Nendevahel lööb koheselt lõkkele vastatasikune sümpaatia ning Dina isegi naudib nendevahelisi jagelemisi. Tuule saab tiibadesse ka teine võitlus, kuhu nad haaravad kaasa ka õpilased, ning kumbki püüab tõestada, mis on tähtsam – sõnad või pildid. Kuid tõelist võitlust peavad nad mõlemad oma deemonitega ning kaks piinatud hinge püüavad leida ühist puutepunkti.

Drama, Comedy, Romance

Esialgu ma arvasin, et tegu on ühe tüüpilise Love/Hate Rom/Comiga, kuid siin on lugu siiski pisut – pisut – sügavam.

Et siis Marcus – kunagine kirjandusgeenius, kes pole juba aastaid midagi kirjutanud, kuid teda tuntakse siiski hästi, kui kohaliku joodiku ja laamendajana. Kuid siiani on ta siiski oma töökoha hoida suutnud, õpilased austavad teda ja ta on iga aasta kokku pannud ka korraliku kooli kirjandusalmanahhi. Aga kõigi õnn saab kord otsa.

Delsanto on kunagine kuulus kunstnik, kes pole juba aastaid ühtegi uut head maali avalikustanud ja ta on suutnud ka avalikkuse eest varjata seda, et ta põeb raskekujulist reumaatilist artriiti.

Üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna. Ükski pilt ei suuda edasi anda seda, mida me tegelikult tunneme ja saame sõnadesse panna. Pildid annavad küll infot, kuid ühest hetkest alates tuleb piltide taha panna ka sõnad.

Nii need kaks „võistlevad“ püüdes oma õpilastele tõestada, et nende meedium on tähtsaim.

Marcus joob, lubab pidevalt uut luulet, vabandab nende ees kellele on purjus olles liiga teinud ja keerab teisipidi veelgi hullemat jama kokku. Delsanto püüab leida parimat võimalust oma nägemust taas jäädvustada ja oma tõrkuvaid liikmeid endale allutada.

Piltide ja sõnade sõda võtab julma pöörde, kui üks õpilastest kasutab pildi meediumi pahatahtlikult, kuna ta pole oma soovi saanud sõnu kasutades. Samas muutub õpetajate vaheline suhe üha lähedasemaks ... kuni Marcus ei suuda viinakuradile vastu panna ja rikub kõik.

Marcus on viimases põhjas ja edasi saab tee minna vaid üles. Ta tunnistab oma pettuse üles, ta annab koolile lahkumisavalduse, kuid palub kooliaasta lõpuni jääda ja sõda lõpetada. Delsanto hakkab õpilasi õpetama kodus ning nõustub viimasel päeval tulla kooli, et sõda lõpetada.

Nad on mõlemad sellest kõigest midagi õppinud, endas midagi avastanud ja ka oma õpilastele palju edasi andnud.

Et see siis polnud päris Love/Hate Rom/Com, kuid päris lähedane siiski. Tore meelelahutus, heade näitlejatega.