Anna Karenina

Film: Anna Karenina (2012)
Vaatamise põhjus: ainus põhjus miks ma üldse olin nõus isegi mõtlema sellele, et minna seda filmi vaatama oli Aaron Taylor-Johnson
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: ma usun, et keegi ei vaja Lev Tolstoi romaani Anna Karenina ümberjutustust. Kui me pole seda koolis kohustusliku kirjandusena lugenud, siis oleme näinud vähemalt ühte ekraniseeringut.

Ma pean tunnistama, et mulle kohe üldse see raamat ei meeldinud, kui ma teda lugema pidin, kuid ma eelistasin KareNinat iga kell Sõjale ja rahule :). Seega olin juba ette tiba negatiivselt häälestatud ning see pisiasi, et Keira „Alias“ Knightley mängis peaosa, ei lisanud grammigi usku minusse, et see võik üks hea film olla. Kuid samas tundus treileris, et filmi ülesehitus võib vägagi huvitav olla, seega oleks vähemalt film visuaalselt nauditav.

Kogu filmi algus – tegevuse toimumine laval ja stseenide kiire ja huvitav vahetus – oli väga kaasahaarav ja paljulubav (meenutas Moulin Rouge!). Kuid mida aeg edasi, seda enam kadus alguse teatrilava, aegajalt tuli ta küll korraks taas tagasi ja lõpp oli taas teatris, kuid üldkokkuvõttes jäi selline mulje, nagu oleks film kokku pandud mitme erineva tegija poolt – üks filmis siis teatris ja teine väljas/majas – puudus ühtne ja terviklik pilt.

Vene talve stseenid meenutasid mulle ühte toredat lühiseriaali Jon Hammi ja Daniel Radcliffega – A Young Doctor’s Notebook :). Vägagi tore meelelahutuslik lugu, vaadake kindlasti kui võimalus tekib.

Aga siis KareNina juurde tagasi … mulle ei meeldinud, kohe üldse ei meeldinud! Ja ma ilmselt ei olnud ainuke, sest praktiliselt peale esimest 10 minutit hakkas rahvast tasapisi saalist välja tilkuma.

Aga lõpetuseks midagi lõbusat: