Öö varjud

Film: Dark Shadows (2012)

Filmi vaatamise põhjus: Tim Burton

Hinne: C -

Filmi lühikokkuvõte: Tegemist on režissöör Tim Burtoni filmiversiooniga samanimelisest kultussarjast. Selles groteskses komöödias võib näha tõelist staaride paraadi, mille eesotsas on Johnny Depp, Michelle Pfeiffer ja Helena Bonham Carter.

Oli aeg mil piisas vaid sellest kui filmiga oli seotud kas Tim Burton või Johnny Depp või Danny Elfmann, kui võisid kindel olla, et ootamas on suurepärane filmielamus. Kuid viimasel ajal – Johnny Depp oli viimati hea Rangos. Tim Burtoni Alice Imedemaal oli tore.

Kuid Öö varjud. Oehh.

Et siis Dark Shadows oli kunagi ammu 60ndate lõpus ja 70ndate alguses teleseriaal, mida tehti üle 1200 osa ja see oli eriti populaarne seriaal, täis vampiire, libahunte, zombisid, nõidu, vaime, ajarändureid ning tulnukaid. Ilmselt oli ta ikka vägagi populaarne, et ta viis aastat suutis eetris olla. Samas püüti seda uuesti ekraanile tuua 90ndate alguses ja siis püsis ta eetris vaid paar kuud.

Kuna Jonny ja Tim on mõlemad selle seriaaliga koos üles kasvanud ja tõsised fännid, siis tegid nad ka koos kõik selleks, et seriaalist saaks film.

 

Üks teine ebanormaalne perekond alustas oma televisiooni debüüti paar aastat varem, 60ndate keskpaiku. See ei olnud eetriks küll nii pikalt, kuid ka seda on mitmeid kordi uuesti elustatud ning mitu filmigi sel teemal vändatud. Loomulikult räägin ma Addams Familyst.

Kui neid kahte peret võrrelda siis Öö varjud on IGAV … IGAV!!! Võib-olla on ta täis vihjeid seriaalile ja see peaks vaatajate südant soojendama, kuid minul oli IGAV!! Addams Family on vähemalt täis musta huumorit. Või on asi selles, et olen liiga palju filme näinud ning liialt nõudlikuks ja kriitiliseks muutunud, kuid mul oli IGAV!! Mu kinokaaslane ütles, et see film peaks tulema hoiatusega – üle 12 mitte soovitatud.

Filmi vaadates tulin mulle veel üks film meelde, mis võis saada mõjutusi kunagi seriaalist Öö varjud või millest võis omakorda saada ideed käesolev film. Film millest ma räägin on Surm sobib talle - võt see oli hea must komöödia.

Ja kui muusikast rääkida – mis peaks olema Danny Elfmanni sulest – eeee … tema muusikat kuulsin ma küll väga minimaalselt, kuid see eest oli film täis vanu armsaid lapsepõlve meloodiaid :). Ning ka Alice Cooper tegi oma kahvatu etteaste – kuigi jah, oma rajumad lood tegi ta alles pärast 72 aastat, seega ei saanud ju midagi hullemalt talt oodatagi.

Mida siis kokkuvõtteks öelda – ma mõtlesin, et lähen suvel vaatama filmi Abraham Lincoln: vampiirikütt vaid selle pärast, et see on Tim Burtoni tehtud, kuid nüüd ma kahtlen, kas ainult tema nimi enam mind kinno minema paneb. :(

Aga nüüd, et meenutada ilusaid aegu, kuulake avalugu filmis Nightmare Before Christmas.