Valhalla Rising

Film: Valhalla Rising (2009)

Filmi vaatamise põhjus: tundus huvitav

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: On aasta 1000 AD, aastaid on tumm ebainimlike võimetega sõdalane, Ükssilm, olnud vangis Norra pealiku Barde käes. Teda abistab Are, poisikesest ori, tapab Ükssilm oma vangistajad ning nad põgenevad koos, alustades teekonda pimeduse südamesse. Oma teekonnal satuvad nad Viikingite laeva, mis on tee pühale maale Jeruusalemma, kuid laeva ümbritseb peagi lõpmatu udu, mis selgineb alles siis kui laev on jõudud tundmatule maale. Uus maa avaldab neile oma saladusi, Viikingid leiavad seal oma kohutava ja verise lõpu, ning Ükssilm leiab iseenda.

Võiks üksiti öelda, et ma tegin endale ise oma isikliku HÖFFi, kuna seda võib ka õudusfilmiks lugeda.

See kuue osaline film on üsna verine, esimesed kümme minutit (või rohkemgi veel) polegi muud kui võitlus elu ja surma peale, ning seda mitte kenasti harjutatud viisil, nagu Hollywoodi filmides, vaid ikka jõhkrat peksmist ja hammustamist ja …, ning ka ülejäänud filmis pole puudu verest (loe: ketšupist) ning laipadest. Kui seda filmi oleks vaadanud pimedas kinosaalis oleks ilmselt üsnagi kõhe olnud.