kaader filmist

kaader filmist

Friday, April 8, 2016

Hardcore: Raju Henry



Film: Hardcore Henry(2015)
Hinne: C--
Sisukokkuvõte: „Hardcore: Raju Henry“ on põnevusfilm, mida jutustatakse peategelase vaatenurgast. Sa ei mäleta mitte midagi. Eelkõige seetõttu, et su naine (Haley Bennett) on su just surnust tagasi toonud. Ta ütleb, et su nimi on Henry. Viis minutit hiljem sind tulistatakse, sinu naine on röövitud ja sa peaks ilmselt midagi tegema, et teda tagasi saada. Kelle käes ta on? Tema nimi on Akan. Ta on võimas sõjakunn, kellel on terve palgasõdurite armee ja plaan maailma valitseda. Samuti oled sa sulle tundmatus Moskva linnas ja kõik tahavad sinu surma. Kõik peale salapärase briti tüübi, kelle nimi on Jimmy. Ta võib olla sinu poolel, aga sa pole selles kindel. Kui sa suudad selles hullumeelsuses ellu jääda ja saladuse lahendada, võid ka avastada oma eesmärgi ja tõe oma identiteedi taga. Õnn kaasa, Henry. Seda läheb sul ilmselt vaja.
Action,

Oh johhaidi! WTF! Üks hetk hakkasin ma kahtlustama, et kas mind mitte kavalalt ei meelitatud siiski Vene filmi vaatama, sest tegevus toimub Moskvas ja enamus juttu on vene keeles, kuid mingi ime läbi on siia filmi palgatud viieks minutiks Tim Roth, seega äkki siiski pole vene film, vaid lihtsalt on filmitud Venemaal ja loo on kirjutanud venelane.

Põhimõtteliselt oli see siis Robocop’i uskumatud seiklused Venemaal, kus ta kohtub ka X-mehega. See pole isegi Welcome to Russia film, sest välja on otsitud kõige kohutavamad linnaosad ning kõige mahajäetumad hooned.

Iseenesest mõte on ju huvitav, panna filmivaataja peategelase rolli, või siis samasse olukorda nagu ta on siis kui mängib arvutimängu, näeb vaid oma käsi ja jalgu – seega teed kaasa kõik hüpped ja kukkumised ja muu, millega peategelane kokku satub, mitte ei vaata kõrval, mis toimub. Ausalt, filmi lõpuks olid mul kontsad valusad, nagu oleks mina ise kõik hüpped kõrgustest kaasa teinud ja jalad oleks ära põrutatud.

Tõsi ta on, et rahvast lahkus saalist kogu filmi vältel, alates sellest, kui film oli käinud esimesed 15 minutit, kas oli siis põhjuseks filmi julmus või jaburus või lihtsalt polnud nende stiil, kuid samas oli piisavalt neid, kes filmi lõpus entusiastlikult käsi plaksutas. Ma ei oskagi öelda, kas mulle meeldis, sest siin oli asju, mis olid huvitavad, kuid samas oli ka piisavalt seda, mis mulle vägagi vastu hakkas. Selline Ida-Euroopa märulifilm.

Lolo



Film: Lolo (2016)
Hinne: C
Sisukokkuvõte: Moemaailma tipus töötaval Violette’il on olemas kõik: paeluv töö, kuulsad tuttavad, kaunis korter Pariisi moodsas linnaosas ja 19-aastane poeg, kes liigub keset päeva kodus aluspükste väel ringi. Lolo on ema kallis pojake, avangardistlik maalikunstnik ja veetlev seltskonnalõvi, kellega on mõnus hommikusöögilauas vestelda ja trendikatel kokteiliõhtutel käia. Kuid Violette’i muud suhted meestega paistavad seevastu alati lõppevat kummaliste katastroofidega.

Puhkusereis Biarritzi muudab kõik. Sõbranna õhutab Violette'i „korstnaid puhastama“ ja too teebki nagu kästud: armub kõrvuni kohalikku IT-geeniusse Jean-Rénesse, kes hakkab just Pariisi kolima. Kuidas kulgeb Pariisi snoobi ja tema maapoisist kallima suhe?

Julie Delpy kerglaslikult irooniline komöödia ühendab endas neurootilised neljakümneaastased, armsalt kavaldavad noored mehed, Pariisi tormaka elustiili ja moeguru Karl Lagerfeldi vaimustava osatäitmise iseendana. Tulemuseks on film, milles on nii romantikat, armukadedust kui ka IT- ja moemaailma äkilisi pöördeid. Ja mis kõige parem: film annab raudkindlaid nõuandeid selle kohta, kuidas sundida täiskasvanud lapsi iseseisvalt elama (võib-olla).
Comedy, Drama, Romance

Lolo on tüüpiline Euroopa film, täis kontrollimatut keelekasutust, pidevat juttu august ja augu ümber ning peategelaste kunstilisi saavutusi. Loo peategelane Violette (Julie Delpy, kes on ka filmi käsikirja autor ja lavastaja) on neljakümnendates naisterahvas, kes töötab moemaailmas moeetenduste korraldajana ning kes on viimased kümmekond aastat elanud vaid oma pojale. Kõik mehed kes ta elus on olnud, kaasa arvatud Lolo isa, on olnud mingil määral tõprad/äbarikud, kes on Violette alati välja vihastanud ja seega on ta nad välja visanud. Kui ta siis puhkuse ajal, sõbrannade õhutusel läheb üheks korraks voodisse kohaliku Jean-Renega, ei osak ta ettegi arvata, et sellest võiks midagi tõsisemat tulla.

Violette ja JR sobivad ja kui JR Pariisi kolib jätkavad nad oma suhet. Violette poeg Lolo on aga lahku läinud oma järjekordsest tüdruksõbrast ja taas ema juurde kolinud. Esimene kohtumine JR ja Lolo vahel on tiba piinlik, kui Vilolette ja JR suudeldes voodisse kukuvad, kus magab Lolo, kes on ema toas telekat vaadanud.

Lolol on oma teooria ema meeste kohta, nad on kas A, B, C või D kvaliteediga. Ta isa oli A, kuid enamus teisi on olnud D. Tema eesmärk on ema taas vallaliseks saada enne talvist Pariisi moenädalat, et ema taas teda üritustele kaasa võtaks ja ta endale uue modellist tüdruksõbra leiaks. Seega tuleb kõrvikust IT mehest lahti saada. Käiku lähevad sügeluspulber, halb moenõu, sulaselge valetamine – mis iganes, et ema taas vallaline ja puhtalt poja päralt oleks.

Lolo on väike õel psühhopaat, kellel on ka Oidipuse kompleks, kelle eesmärk on, et tema ema oleks vaid tema päralt, seega on ta valmis õhutama ema ebakindlust, haiguste hirmu ja kõiki muid suuremaid ja väiksemaid foobiaid, et vaid oma tahtmist saada.

Lugu oli küll naljakas, kuid samas nii õel. Pärast seda filmi küll järelkasvu saada ei tahaks.

Tuesday, March 29, 2016

Kotkas Eddie



Film: Eddie the Eagle (2016)
Hinne: B
Sisukokkuvõte: "Kotkas Eddie" on tõsielul põhinev koomiline ent samas ka südamlik ja kaasahaarav lugu kõigutamatust optimismist ning vankumatust tahtest oma unistuse poole püüelda, ükskõik milliseid takistusi elu selle püüdleja teele ka ei veeretaks.

Filmi peategelaseks on Eddie Edwards, kes 1988. aasta Calgary olümpiamängudel nautis pea sama suurt populaarsust, kui samadel mängudel ülekaalukalt kolmekordseks olümpiavõitjaks pärjatud Matti Nykänen. Populaarsuse põhjused olid erinevad - üks oli maailma parim, teine aga konkurentsitult maailma halvim suusahüppaja - kuid see ei tähendanud seda, et Edwardsi tee olümpiamängudele oleks olnud kuidagimoodi võrreldav muretu jalutuskäiguga. Vastupidi - selleks tuli üles näidata tohutut meelekindlust ning põikpäiselt eirata seda, mida terve maailm oli üritanud noormehele selgeks teha kogu tema elu vältel. Tema koht ei ole olümpiamängudel!

Eddie ei olnud aga õnneks mees, kes oma lapsepõlve suurimat unistust oleks olnud nõus kergekäeliselt kõrvale heitma... Algab käänuline ja okkaline teekond Calgary suunas, mille vältel peab Eddie nii mõnelgi juhul end maast püsti ajama, kombinesooni lumest puhtaks kloppima ja tagasi suusahüppetorni suunduma. Sellel teekonnal kulub ära igasugune tugi ning pördeline hetk saabub siis, kui Eddie põrkab (vaat et sõna otseses mõttes) kokku kunagise suusahüpete imelapse Bronson Pearyga, kes hetkel tegeleb peaasjalikult ühest baarist teise hüppamisega...
Comedy, Biography, Sport

See film on sarjast „Hullumeelselt Sihikindlas Britid“. Eelmine oli eluloofil One Chance telefonimüügimehest Paul Pottist, kellest sai ooperilaulja.

Isegi kui Eddie hüppas vaid ühtedel olümpiamängudel ja isegi kui tema hüpped olid alati kõige lühemad, on nad siiski kõige meeldejäävamad olnud. Nagu ka see hiinlane suusataja, kes tuli teistest pea päev hiljem finišisse. Nad küll ei võida midagi, kuid nad näitavad üles Olümpia mängude tõelist eesmärki ja mõtet – tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt ja Olümpia ei ole proffide säramise koht (kuigi jah, tegelikult käivad Olümpial ju ainult proffid, sest nõuded sinna pääsemiseks on harrastajatele kättesaamatud, nii füüsiliselt kui ka rahaliselt).
 
Aga jah, film siis … väga hea komöödia! Inspireeriv komöödia. Hea Briti komöödia heade Briti (ja Austraalia) näitlejatega :). Ja kui te olete filmi näinud, siis saate ka aru, miks ma need pildid siia lisasin.
 

Thursday, March 24, 2016

Batman vs Superman: Õigluse koidik


Film: Batman vs Superman: Dawn of Justice (2016) 
Hinne: A 
Filmi lühikokkuvõte: 
Kartes, et keegi ei kontrolli jumalat meenutava superkangelase tegusid, astub Gotham City hirmuäratav ja võimas õigusemõistja ise vastu suurlinna kõrgesti austatud kaasaegsele päästjale, kuni ülejäänud maailm püüab selgusele jõuda, millist kangelast nad tegelikult vajavad. Samal ajal kui Batman ja Superman on omavahel sõjajalal, kerkib esile uus hädaoht, mis seab inimkonna suuremasse ohtu kui kunagi varem. 
Action, Fantas, Thriller, Epic 

Et siis ... enne filmi algust pandi kõigile säutsujatele, pildistajatele, blogijatele ja teistele filmi külastajatele südamele, et te kindlasti filmi sisust mitte midagi välja ei lobiseks, sest siis poleks teistel ju sama tore vaadata kui meil, kes me esilinastusel käisime. Seega siis filmi sisust ei räägi, sest tegelikult on see ju üsna tüüpiline seda tüüpi filmidele – keegi on paha ja keegi on hea ja paha püüab teha paha ja hea püüab teha head ja siis püüab paha häid üksteise vastu ässitada ja kui see ei õnnestu siis kellegi veelgi pahama luua, kelle vastu siis kõik head võidelda saaks.

Tegelikult sain ma alles selles filmis aru, miks on vaja Supermanil keepi: kui mu kuulmisorganid keeldusid töötamast sellele ajal kui mu silmad õgisid Henry paljast ülakeha, mis siis veel saaks, kui Terasmehe ideaalselt voolitud tagumised põsed pidevalt nähtaval oleks :). Jah noh, Batmanil on ka vaja oma selga kuhugi sisse mässida, sega andkem talle ka siis keep.
 
Aga jah, nagu ma kuskilt rahvusvahelisest meediast ühe artikli pealkirjast lugesin, et siis seekordne Batman ja Superman kipuvad taas väga süngeks minema, kuid Ben ja Henry püüavad oamltpoolt piisavalt mõnusta peent huumorit mängu tuua. Nii sürr oleks vaadata, kuidas need kaks Deadpooliga hakkama saaks :D.

Aga jah, elamus on võimas ja tasub vaadata suurel ekraanil ja korraliku heliga, sest filmi muusika on omaette fantastiline elamus.

Ja nüüd harjutusi kaelale :D