kaader filmist

kaader filmist

Friday, April 22, 2016

Pommidest valjem



Film: Louder Then Bombs (2015)
Hinne: C
Sisukokkuvõte: Režissöör ja kaasstsenarist Joachim Trier toob meie ette põneva ja ülimalt haarava kompositsiooniga loo kolmest mehest (suurepärased rollisooritused Jesse Eisenbergilt, Gabriel Byrne’ilt ja Devin Druidilt) ehk isast ja kahest pojast, kes peavad toime tulema abikaasa ja ema, aga samas ka kuulsa sõjafotograafi Isabelle’i lahkumisega (Isabelle Huppert). Isa on sunnitud taas minevikuga silmitsi seisma, kui Isabelle’i kunagine kolleeg (ja võimalik, et ka armuke) tahab kirjutada naisest isiklikus võtmes artikli, ja püüdma samas taastada sidet temast võõrdunud noorema poja Conradiga. Vähehaaval avanevad meie ees pusletükid selle pooleldi müütilise ja raskesti tabatava emafiguuri olemusest ning tema suhetest ülejäänud perekonnaga.

Suure tragöödia mõju ei peegeldata siiski läbi tavapäraste melodramaatiliste klišeede, mida oleme harjunud leina kujutamisel nägema, vaid pigem suure visuaalse näitemänguna, kus režissöör kasutab maksimumefekti saavutamiseks hästi ajastatud paljastusi ja mõttepause, pannes meid niimoodi eri tegelaste tajumist ja mõistmist aina ümber hindama. Tulemuseks on nauditav ja üllatavalt kergekoeline draama hiilgavate näitlejatöödega, mis osales Cannes'is põhivõistlusprogrammis.
Drama,

Järgmine film leinast ja kuidas sellega toime tullakse.

Selles filmis ei ole kaotus äsjane, nagu seda oli Hävingus, vaid siin on pereema/sõjafotograaf surnud juba aastaid tagasi. Tema surma toob taas fookusesse peatselt avatav näitus ja enne näitust ilmuv artikkel, tema elu ja surma kohta.

Iseenesest poleks ju sellest kõigest midagi, kui tegelikku põhjust selle fataalse autoavarii taga poleks noorema poja eest varjatud. Kui vanem poeg poleks olnud puhviks ema ja isa tülide vahel. Kui isa poleks oma eluga edasi liikunud ja ei varjaks seda poegade eest. Need kolm meest ei suhtle üksteisega, ei mõista üksteist, kuid nad on siiski üks perekond. Neil kõigil on oma salajane elu, oma probleemid, hirmud, mida oleks palju kergem kannatada, kui oleks keegi kellega sellest kõigest rääkida, kuid nad ei suuda oma kõige lähimate poole abisaamiseks pöörduda. See et ema oli enamuse aega ära ja iga tema tagasitulek lõi nende senise sisseharjunud elu segamini on mõjutanud nende edasist omavahelist suhtlemist ja ka suhtlemist teistega nende ümber.

Kui siis isa ja vanem poeg peavad otsustama, kas rääkida Conradile, miks ema tegelikult autoavarii tegi, siis esimene reaktsioon Jonahilt on, et pole vaja, kuid kui artikkel Isabellest ilmub varem kui oodatud, ja Conrad on just selle päeva valinud selleks, kui minna peole, ilma isale rääkimata, siis satuvad Gene ja Jonah paanikasse – kas Conrad loeb artiklit enne kui nad temaga rääkida jõuavad, kuidas ta reageerib ….

Kui ma seda filmi vaatasin, siis meenus mulle raamat, mille ma alles paar päeva tagasi lõpetasin – The Way Back to Happiness – sest põhimõtteliselt on need kaks üksteise teisikud, lihtsalt raamatus on peategelased kolm naist – vanaema, tädi ja õetütar. Mõlemas loos on suur küsimus, kui palju tõtt rääkida lastele, kui palju nad suudavad mõista ja kannatad ja kuidas need saladused rikuvad perekonna suhteid.

Film oli sama moodi nagu raamatki – ilus kuid kurb ja raske, kuid hästi tehtud.

Tuesday, April 19, 2016

Džungliraamat



Film: The Jungle Book (2016)
Hinne: C--
Sisukokkuvõte: Rudyard Kiplingu ajatul ja samanimelisel kirjandusklassikal ning samuti 1967. aasta Disney filmistuudio animafilmil põhinev linateos, mis sobilik ja põnev vaatamine igas vanuses kinosõbrale ja mille peategelaseks on keset džunglit hundikarjas kasvanud inimlaps nimega Mowgli.

Elu näib ilus ja lilleline, aga see idüll lõpeb päeval, mil hirmuäratav tiiger Shere Khan (hääl Idris Elbalt), kes kannab oma kehal inimeselooma põhjustatud arme, lubab Mowgli elupäevad lõpetada. Olles sunnitud lahkuma ainsast kodust, mis tal eales on olnud, võtab Mowgli ette kaasahaarava retke, mille kestel on talle jõu ning nõuga toeks nii panter Bagheera (Ben Kingsley), kui ka vabameelne ning muretu karu Baloo (Bill Murray). Oma teekonnal puutub Mowgli kokku mitmete erinevate džungliasukatega, kellest mitte kõik ei ole tema suhtes parimate kavatsustega. Viimaste hulka kuulub teiste seas ka hüpnotiseeriva hääle ja pilguga püüton Kaa (Scarlett Johansson) ning lobeda jutuga orangutang Kuningas Louie (Christopher Walken), kes üritab iga hinna eest jõuda inimeste käsutuses oleva "punase lille" (ehk tule) saladuse jälile...
Drama, Action, Fantasy, Musical

Et siis, põhimõtteliselt oli tegu klassikalise Disney multifilmi mängufilmi versiooniga.

Kuna mina olen siiski üles kasvanud Mowgli multikatega, siis minul polnud mingit nostalgilist südantsoojendavat hetke, pigem häiris mind selle versiooni Holliwoodilikus ja läägus.

See polnud kohe üldse mitte minu film.

Häving



Film: Demolition (2016)
Hinne: B
Sisukokkuvõte: Edukas investeerimispankur Davis (Jake Gyllenhaal) on pärast traagilises autoõnnetuses abikaasa kaotamist raskustes. Kuigi tema äi Phil (Chris Cooper) käib talle peale, et ta ennast kokku võtaks, läheb Davis üha rohkem liimist lahti. Kaebekirjast müügiautomaadifirmale saab alguse terve rida isiklike ülestunnistustega kirju. Davise kirjad jäävad silma klienditeeninduse esindajale Karenile (Naomi Watts) ning hoolimata tema enda emotsionaalsetest ja rahalistest raskustest tekib nende kahe vahel ootamatu side. Kareni ja tema poja Chrisi (Judah Lewis) abiga hakkab Davis oma elu uuesti üles ehitama, kuid selleks peab ta esmalt kõik vana maha lammutama.
Comedy, Drama,

Me keegi ei tea kuidas me reageerime lähedase surmale, enne kui me seda reaalsuses ei koge. Ja leinaga toimetuleku viise on täpselt sama palju kui on inimesi. Tõsi, on teatud sarnased jooned ja faasid, kuid reaalsus on kõigi jaoks siiski ernev.

Kui Davis oma abikaasa autoavariis kaotab, siis valdab teda kõikehõlmav tuimus ja huvitus, kuid ta mõte jääb kinni probleemile, et ta ei saanud automaadist kätte komme. Seega läheb ta peiede ajal äia kabinetti ja hakkab kirjutama kaebekirja müügiautomaadi esindusele. Sellest kaebekirjast tuleb välja hoopis seletuskiri, miks ta ei tunne end oma abikaasa kaotuse pärast halvasti. Ta püüab nutta nagu kõik teised, kuid …

Teine asi, mis talle mõttesse kinni jäi oli viimane asi, millest nad naisega autos rääkisid, et külmkapp tilgub ja kuna Davise isa oli talle kinkinud tööriistakasti, siis võiks Davis selle ise korda teha, võtta algosadeks lahti, vaadata mis on viga ja ära parandada. Peagi katab köögi põrandat viimse jupini lahti lammutatud külmkapp. Ja see annab talle tõuke ka kõiksuguseid muid asju lahti võtta, et näha mis neil sees on, kuidas nad töötavad. Ja ta jätkab endiselt ka kirjade saatmist müügiautomaatide esindusse, seletades oma mõtteid ja tegevust.

Kui siis keset ööd, keset järjekordset lammutust helistab Davisele keegi müügiautomaatide klienditeenindusest, siis tundub see talle esialgu imelik, kuid tasapisi hakkavad nad üha rohkem rääkima, siis juba kohtuvad reaalsuses. Enne seda kui Davis läheb esimest korda Kareni ukse taha, sattus ta ühe maja lammutuse juurde ning maksis töömeestele, et need laseks tal lammutusest osa võtta. Ta on lõpuks ometi leidnud midagi, mida tehes tunneb ta end elavana.

Kareni poeg on tüüpiline teismeline, kes on alles iseenda otsingul ja selles segaduses on alati tema esimene reaktsioon täiskasvanutele vastu hakata. Kui Davis ta endaga oma maja lammutamisele kaasa võtab, siis saab ka poiss endasse kogunenud ängistuse vabaks lasta.

Davise äi ja tööandja aga ei mõista seda, miks Davis ei leina nii nagu tavalised inimesed, miks ta ei taha osa võtta tema tütre nimelise fondi tegevusest, miks ta kõike lahti lammutab ja miks ta toob fondi pidulikule avaüritusele kaasa ühe võõra naisterahva. Kuid Davis on oma magamistoa lammutamisel avastanud midagi, mis oleks ilmselt muutnud tema abielu, kui ta vaid seda oleks teadnud ja kui siis ta ämm kinnitab leidu ning isegi õigustab Davise naise tegu, siis tunneb Davis end tõsiselt tühjaks tõmmatuna.

Kui Davis siis lõpuks naise hauale läheb, kohtub ta mehega, kes oli selle teise auto roolis ja veel paar väikest asja avavad lõpuks Davise tunnete tulva, lõpuks ometi saab ta nutta ja teda siiani vallanud tuimus kaob.

Me kõik reageerime erinevalt lähedase kaotusele ja täpselt sama palju kui on inimesi on ka leinamise viise. Selles filmis on vaatajateni toodud leinamise viis, mida enamus ei mõista, sest tavaliselt peaks ju leinaja nutma ja püüdma lahkunu pooleli jäänud kahetsema ja kadunud armastuse pärast ahastuses olema, kuid Davis vajab lihtsalt aega, ta vajab võimalust oma tunnetega toimetulemiseks. Me oleme kõik erinevad ja me tunneme asju erinevalt.