Veripunane mäetipp

Film: Crimson Peak (2015)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Noor romantiline ameeriklanna Edith (Mia Wasikowska) armub salapärasesse ja hurmavasse inglise härrasmehesse Sir Thomas Sharpe’i. Kui kaunis noorpaar asub elama mehe perekonnale kuuluvasse suursugusesse, kuid süngesse lossi üksildases Inglise maakolkas, hakkavad lahti rulluma sündmused, millest sensitiivset Edithit teispoolsuse elanikud juba ammu hoiatanud olid. Miks lossi endine proua Sir Thomase õde Leedi Lucille Edithi vastu nii tõre on ja milliseid kohutavaid saladusi varjavad selle veripunasel mäel kõrguva musta lossi salasopid, selgub juba kinosaali hämaruses. See on linalugu, mille kohta võib tõsimeeli öelda „õudselt ilus“.

Thriller, Horror

Mingis mõttes klassikaline Guillermo del Toro – vaimud on pikkade sõrmedega „suitsevad“ läbi põrandate, käivad mööda seinu, hirmsate kohtade ees välmistatakse vaatajad juba muusikaga ette, maja, kus tegevus toimub on räämas ja täis tuules lendlevaid lehti ning ööliblikaid.

Lugu on huvitav, kuid samas ka klassikaline, kuigi ma ei suuda kuidagi meenutada, kus ma alles hiljuti nägin või lugesin umbes sama lugu, kus õde/venda elasid koos ja olid sunnitud tapma oma lähisugulasi, kuna nad said teada asju, mida nad teda poleks tohtinud. 

Ja kui juba raamatute peale jutt läks, siis mainitakse kohe päris alguses kahte romantilise/õudus kirjanduse suurkuju, kuid lisaks on ka kasutatud ühe kolmanda kuulsa raamatu tuntud dialoogi – kes ära tundis, võib kirjutada, milline raamat ja kes on autor, või siis raamatu kangelanna ja kangelase nimed, või kumb neist on neid sõnu juba kunagi suurel ekraanil lausunud teises filmis ;).

Kuna ma vaatasin filmi viimasel õhtusel seansil, siis sai pärast kino ju kohe koju magama mindud. Ei, vaimud mul magamist ei seganud, küll aga jätkas mu aju kogu öö jooksul tööd filmi lõpu kallal ning hommikuks olin ma välja mõelnud päris huvitava versiooni filmi lõpust. Peaks üle vaatama, kas ma lõppu ikka õieti mäletan, kui aga mäletan siis … vaimud elavad kõikjal, mõnd neist seob kohaga vihkamine, kättemaks, mõned aga hoiavad kohast kinni mälestuste pärast, teised aga lihtsalt jäävad, ilma otsese põhjuseta.