Nagu hunnik õnnetust

Film: Trainwreck (2015)

Hinne: D

Sisukokkuvõte: Juba väikse tüdrukuna pidi Amy (Amy Schumer) oma elumehest isa suust kuulma kuidas monogaamia ei ole realistlik. Aastaid hiljem töötab Amy meesteajakirja toimetajana ning elabki oma vaba ja vallalise elu sedasama kreedot järgides – kellele neid lämmatavaid ja igavaid romantilisi suhteid vaja on! Kui aga elunautijast preilna ühtäkki oma intervjuuartikli peategelasse, veidi nohiklikku võluvasse spordiarsti Aaron Connersisse (Bill Hader) armuma hakkab, tekib Amyl küsimus, kas püsisuhet nautivatel täiskasvanutel äkki siiski õigus ole.

Comedy

Et siis treileri järgi otsustades ootasin ma midagi Tedilikku roppkomöödiat, mis ta alguses isegi oli, kuid siis ühtäkki muutus lugu hoopis rom/comiks, mis oli üsnagi comitu. Mul on selline tunne, et selle filmiga läksid üsnagi paljud naljad „tõlkes“ kaduma, sest kohalik vaataja ei tea kõiki neid Ameerika tähti ja tähekesi, nii kinolinalt kui ka palliplatsilt, kes sellest filmist kõik läbi tantsisid, seega jäid mul ilmselt ka paljud vihjed kõiksugustele muudele asjadele arusaamatuks. Kogu filmi jooksul oli piisavalt hetki, kus näpud hakkasid sügelema, et tahaks vaadata, kui palju filmi veel järel on, et kaua peab veel piinlema ja kui oleks veel liiga palju olnud, oleks ma filmi kinni pannud. Ju siis on põhjus miks ma kunagi pole näinud teisi Judd Apatow filme ja ma oleks võinud ka selle vahele jätta, kuid kuna lubati roppkomöödiat, siis ma arvasin, et see võiks mu kinokaaslasele meeldida, kuid tema jaoks oli see film veelgi mõttetum.

Minu jaoks oli see film tõsine Rongiõnnetus ning ainuke särav tuluke kogu selle jama sees oli LeBron James.