Jenny's Wedding

Film: Jenny’s Wedding (2015)

Hinne: C

Sisukokkuvõte: Jenny Farrell (Katherine Heigl)on avalikult gei – kuid tema vägagi konservatiivne pere ei tea seda. Kui ta lõpuks otsustab alustada oma enda pere loomist ja abielluda naisega, kes ta pere arvates on ta korterikaaslane (Alexis Bledel), siis laguneb see väike ja kindel Farrellite maailm koost. Nad kõik seatakse silmitsi lihtsa kuid raske valikuga – kas nad muutuvad koos ülejäänud maailmaga või kaotavad nad oma tütre/õe.

Comedy, Drama

Ma valisin selle filmi puhtalt näitlejate pärast, sest ma tahtsin näha kuidas Katherine Heigl ja Alexis Bledel saavad hakkama sellise rolliga.

Kuidas siis oli? Nope, ei olnud usutav, ei olnud keemiat, oli kaks sõbrannat, kes suudlesid.

Aga filmi sisu üldiselt? Tüüpiline küsimus, kui kohtuvad ammused tuttavad/töökaaslased, ’Kuidas su lastel läheb? Kas nad on abielus? Mis tööd nad teevad?...’ Kui vastus on et pole abielus, siis küsitakse miks? Sama küsimust küsivad kõik abielus inimesed vallalistelt. Ma saan aru, me kõik oleme uudishimulikud ja tahame teiste eludesse oma nina toppida, aga igal asjal on piir. Nagu ka selles filmis, kui Jenny õde uurib oma õe suhte kohta, ning peaaegu ise oma küsimustele vastates paneb ta kokku loo sellest kuidas ta õel on suhe abielus mehega, mida teab peagi kogu naaberkond ja igaühel on selle asja kohta midagi öelda.

 

Kui Jenny siis lõpuks julguse kokku võtab ja emale/isale ütleb et ta on gei ja abiellub Kittyga, siis ei luba ta ema teistele rääkida ja seega jätkatakse abielumehe valega, kuni õde näeb Jennyt ja Kittyt koos pulmakleite valimas.

Selle peale räägib Jenny oma suhetest juba kõigile pereliikmetele ja naabritele ning see ajab ta tema isaga nii tülli, et nad ei suhtle mitmeid kuid. Aga kui Jenny ema kuuleb pealt, kuidas ta endised sõbrannad kritiseerivad tema laste kasvatamist ja Jenny valikuid, siis plahvatab ta ema ja palub Jennylt andeks, et ta teda ei mõistnud ja lubab edaspidi teda kõiges toetada.

Et siis selline tüüpiline õnneliku lõpuga perefilm tiba ebatüüpilisel teemal.

See stseen kui Jenny ema teda oma sõbrannade ees kaitseb meenutas mulle nii väga mu enda ema, kes peab ka oma tuttavatele/töökaaslastele pidevalt seletama, et ta tütar polegi veel abielus ja tema on leidnud selleks väga hea vastuse – Kas teie lapsed on oma abieludes õnnelikud või, miks te tahate et minu tütar sama õnnetu oleks? Ta on rahul oma eluga nii nagu ta on ja ma ei näe põhjust, miks te peaks seda muutma. (Tänan ema!!!)