Film: Black Panther (2018)
Hinne: B
Sisukokkuvõte: Pärast
Wakanda kuninga ootamatut surma naaseb tema poeg T'Challa (Chadwick Boseman)
sellesse tehniliselt ülimalt arenenud, aga muust maailmast täielikult
isoleeritud Aafrika riiki, et asuda oma kohale troonipärija ja müütilise Musta
pantrina. Mõlemad positsioonid pannakse proovile, kui ilmub välja võimekas vaenlane,
kelle tegevus seab ohtu nii Wakanda kui terve maailma. Oma rahva tuleviku
päästmiseks peab noor kuningas panema mängu kõik oma oskused ja kogu jõu.
Action, Adventure
Järjekordne MARVELi lugu nende suures lugude järjestuses, andes taas
kord aimu, milline on selle tegelase taustalugu, mis on tema nõrkused ja
tugevused.
Lugu on ju hea, visuaal võimas, kuid … kuidas seda nüüd poliitiliselt
korrektselt öelda … kas nad ise ka mõistsid, et nad andsid filmi paharile
täpselt sellise käitumise ja sõnavara ja ülbuse, nagu on kõigil nendel selle
rahvuse esindajatel, kes annavad neile halva nime. Isegi tema SUUR soov ja
eesmärk, miks ta teeb seda mida ta teeb, on täpselt just see, mis ajab teistel
karva turri ja paneb neid halvustama ning maatasa tegema. Selline suur tüüp
Napoleoni kompleksiga.
Aga mis oli head? Palju!! Musta pantri väike õde oli suisa võrratu,
ahvide juht oli suurepärane ning ega ikka iga päev ei saa näha Bilbot ja Gollumit
üksteise vastas istumas. Sellest on kahju, et see mängupõrgu mille Bond terveks
jättis, tegid nemad maatasa :) ja kui Tarzan võitles lombis ahvidega, siis siin
pidi kuningas samas lombis võitlema inimestega. Filmimaagia :). Aga Stan Lee
oli loomulikult kohal ja lõpus on ka väike maitse tulevast, kuid ma ei saanud
hästi aru, kuidas see järgmiste lugudega kokku sobiks, aga eks seda ole peagi
ju näha. 
No comments:
Post a Comment