Oscars 2017

Mis siis olid parimad filmid aastal 2016? Minu arvates, teie arvates, Oscarite jagajate arvates?

Järjekordseid Oscareid jagati siis üleeile öösel ja esmaspäeva varahommikul toimus miski, mida pole selle 89 aasta jooksul, kui Oscareid on jagatud veel juhtunud. On küll tehtud nalja ja öeldud vale film/näitleja, kuid kohe on end parandatud ja õige maha hüütud, kuid öelda välja vale film, lasta neil tänukõned ära pidada ja siis alles öelda, et ’Kuulge, tiba nihu läks, tegelikult ei võitnud teie’ see on küll esimest korda.

Kuid alustagem siis nimekirja alumisest otsast.

Parim grimm ja soeng oli sellel aastal Suitsiidi salk! Suitsiidi Salk, film stiilist, mis tavaliselt ei jõua kuhugi Oscarite ligidussegi, sai seekord Oscari, küll grimmi eest, aga ikkagi, ainuüksi nominatsioon on juba midagi.

 

Parim kostüüm Fantastilised elukad. Noh jah.

Parim meesnäitleja kõrvalosas - Mahershala Ali.

Parim naisnäitleja kõrvalosas – Viola Davis

Kas panete tähele ühist joont? Eelmine aasta ei olnud isegi ühtki nominatsiooni aafrika-ameeriklastele ja nüüd … Pole kumbagi filmi näinud. Viola Davis on sarjas Kuidas mõrvast puhtalt pääseda suurepärane!

Parim muusika La La Land – loomulikult, kuigi Reisijate muusika oli ka hea.

Parim meespeaosatäitja – Casey Affleck. Minu jaoks on ta alati olnud imelik tegelane ja ka see film – Manchester by the Sea on minu jaoks imelik film, hakkasin vaatama, kuid kaugele ei jõudnud, esimene pool tundi oli väga igav. Üks õhtu ma ta veel lõpuni ära vaatan, kuid kas Casey oli teistega võrreldes nii palju parem? Arvestades kuidas Andrew Garfield ja Viggo Mortensen oma filmideks valmistusid ja kui head olid nende rollid ja filmid ei olnud igavad, siis usun, et nemad oleksid Oscarit rohkem väärinud.

Parim naispeaosatäitja - Emma Stone. Näitleja, kes oskab laulda, kuid kes ekraanil näitleb mitte laulda oskamist või näitleja, kes ilmselt ei ole laulja ning isegi filmi lõpuks ei saa päris hästi seda oskust kätte, ning kolm näitlejannat, kes elavad ekraanil läbi midagi väga traumaatilist ja isikliku, ning neist valitakse see kes tantsis filmi lõpuks päris hästi kuid laulmist ikka kätte ei saanud? Kes neid valikuid küll teeb?

Ja siis aasta parim film – Moonlight. Pole näinud, ei oska kommenteerida.

Kuid seda tuleb küll öelda, et esiladviku Oscareid – võõrkeelne film, kõrvalosatäitmised, peaosatäitmised ja parim film – ei jagata enam selle järgi, mis tegelikult ka hästi tehtud on vaid see valik on läinud juba väga poliitiliseks. Enamus teised kategooriad on inimeste tegelike oskuste ja saavutuste eest, kuid ka sinna on hakanud juba nii palju seda poliitilist korrektsust hakanud imbuma, et enam ei saagi Oscari saavutamist suureks saavutuseks pidada.

Ning mis öelda gaala kohta – iga uus õhtujuht püüab eelmist üle trumbata. Teate seda Simpsonite osa, kus Homer õpetab sporditähti, kuidas võidutantsuga teisi üle trumbata? Vot Oscarite gaalad on ka hakanud samasuguseks ärategemiseks muutuma, kus mõni tellib saali pizzat või lennutab rahva sekka komme ja toob saali pahaaimamatud turistid, kes loomulikult ju ei tea, et sel ajal, kui nad sõidavad LA hop-on-hop-off bussiga, et samal ajal käib ka Oscarite gaala (!?!?!) ning valib kõigi kohaletulnute seast ühe näitleja, kellega tal on oma isiklik vimm vedada ning siis kogu õhtu jooksul püüab teda piinlikusse olukorda seada – milleks seda kõike, milleks seda palagani või ärategemist või oma poliitiliste seisukohtade häälekalt esitamist? See peaks olema filmipidu, mitte keskkooli lõpuball.