Hinne: B
Sisukokkuvõte: Saroo oli
täiesti tavaline 5-aastane India poisike, kes elas küll vaesuses, aga kelle elu
keskmes oli tema armastav ja kokkuhoidev pere. Kuid siis juhtus midagi, mis
kiskus ta eemale oma pere juurest ning muutis igaveseks tema elu - uudishimulik
poisike uitab rongijaamas, astub ümbrust uudistades jaamas seisvasse rongi ja otsustab
seal väikese uinaku teha. Kui ta uuesti silmad avab, on rongi uksed suletud ja
rong ise tormab suurel kiirusel teadmata suunas, iga sekundiga kaugemale Saroo
perekonnast...
Rong peatub lõpuks Kolkatas, mis asub Saroo kodust 1500 kilomeetri
kaugusel. Kuid poisikesel pole sellest infokillust aimugi. Olles täiesti
eksinud ja liiga väike, et ametiisikutele öelda, kes on tema, ta vanemad ja
kust ta täpselt pärit on, leiab Saroo end halastamatu suurlinna lõugade vahelt.
Tundmatu koht on poisikest juba alla neelamas, kui ta satub ühte sealsesse
lastekodusse ning sealt omakorda saatuse tahtel ühe Austraalia abielupaari
(Nicole Kidman ja David Wenham) hoole alla...
Saroo (Dev Patel) kasvab üles armastavas peres ja ta ei tunne iial
millesti puudust. Kuid just seda ta oma hinges tunneb - et midagi on puudu, et
kusagil tema hinges laiutab tühimik... Ja sellest tühimikust ajendatuna asub ta
25 aastat pärast oma kaduminist vaevalist tagasiteed koju. Abiks tohutu
sihikindlus, lapsepõlvest säilinud üksikud mälupildid ja... Google Earth....
Drama,
Ma ei taha seda öelda, kuid see on nagu Rentslimiljonär vol.2.
Lugu on siis viieaastasest india poisist, kes elab kuskil keset Indiat.
Tal on ema, kes töötab kivimurrus, vend kes teeb igasuguseid imelikke otsi, et
raha saada, ning väike õde. Saroo püüab aidata nii ema kui ka venda nii kuis
oskab. Ühel õhtul nuiab ta venda, et too teda tema pikale otsale kaasa võtaks,
kuni vend lõpuks nõustub ja Saroo lähebki koos Gudduga rongile. Jaamas kus nad
peavad ümber istuma ei taha Saroo kuidagi ärgata, seega jätab vend ta toolile
magama, lubadusega, et ta äratab ta üles, kui õige rong ette tuleb. Kui Saroo ärkab,
pole venda kusagil ja ta läheb ees seisvasse tühja rongi sooja. Järgmine kord
ärkab ta juba liikuvas rongis, mis ei peatu ega ava uksi päevi ja kui Saroo
siis lõpuks rongist pääseb, ei tea ta kus ta on, kuidas koju tagasi saada,
kelle käest abi paluda. Tal õnnestub põgeneda mitmeid kordi inimeste käest, kes
tänavalapsi kurjasti ära kasutavad, kuid lõpuks jõuab ta ühe hea inimese abiga
politseisse. Kahjuks ei oska ta kohalikku murrakut ja ei tea ka õieti, kuidas
ta koduküla nimi kirjutatakse ja ka üleriigilises lehes avaldatud pilt ei aita,
sest ta pere on kirjaoskamatud.
Lastekodu kuhu Saroo saadetakse lapsendab lapsi Austraaliasse ja seega
satubki Saroo Tasmaaniasse, kuhu lisaks temale lapsendatakse veel üks india
poiss paar aastat hiljem. Saroo elu on ilus, kuid ta on ka kakskümmend aastat
hiljem mures selle pärast, et ta ema ja vend ei tea endiselt tema saatusest
midagi.
Kui Saroo läheb ülikooli, siis esialgu ei mõtle ta sellest, et paks oma
pere otsima hakkama, sest ta tunneks süütunnet oma praeguse pere ees, kuna
sellega ta näitaks, nagu talle ei meeldi nende juures elada. Kuid ta ei saa
kuidagi sellest mõttest lahti, kui ta tutvub Google ja Google earthiga. Ta uurib
salaja igasugu võimalusi, kust ta võiks pärit olla, püüdes meenutada nii palju
kui võimalik oma lapsepõlvest. Ta tüdruksõber on küll toetav, kuid lõpuks ei
suuda ka tema Sarood mõista, miks ta seda kõike salajas teeb ja miks ta kohale
ei lähe.
Lõpuks räägib Saroo oma uuele emale, mis tal plaanis on ja miks ta seda
vajab ja selle ema-poja südamliku vestluse käigus saab ta lõpuks kindlust, et
ta ei saa enne rahu, kui ta on teada saanud, kust ta pärit on ja mis ta perest
on saanud. Ühel õhtul, täielikus masenduses, sest kõik tema otsingud on olnud
viljatud, laseb ta hiirel lihtsalt üle India joosta ja ühel hetkel avastab ta
oma senise otsinu alast väljaspoolt tuttava mäestiku ja sealt edasi juba
külakese ja …
Saroo Brieley jõudis tagasi oma kodukülla, sai taas kallistada oma ema
ja õde ja kuulis miks ta venda talle järgi ei tulnud.
Liigutav õnneliku lõpuga lugu ühest paljudest Indias kaduma läinud
lastest.
No comments:
Post a Comment