Hinne: A
Sisukokkuvõte: Pruut ja Peigmees valmistuvad abielluma ning
peigmehe isa teeb ettevalmistusi, et kutsuda pulmapeole kokku kogu ümbruskond.
Ehkki Pruut Peigmeest armastab, ei ole ta suutnud lõpuni lahti öelda
nähtamatust ja võimsast sidemest Leonardoga: nad on kolmekesi lapsest saati
lahutamatud olnud. Päev enne pulmi ütleb aga üks selgeltnägija Pruudile lause,
mis toob külmavärinad nii noore naise hingele kui ka ihule.
"Pruut"
on režissöör Paula Ortizi võimas, vaba ja moodne tõlgendus Federico Garcia Lorca klassikalisest teosest "Verepulm". See poeetiline, sürreaalne
ja unenäoline näitemäng sisaldab ohtralt sümboleid, nagu näiteks kuu, veri,
hobune, mets ja kollane värv. Ortiz laseb neil elementidel ekraanil materialiseeruda,
luues allegoorilise ja metafoorse filmiversiooni lummavalt kaunite pildiridade
ja kaadritega, mis varjavad tegelikku ainest, salgamatut teekonda ja iidsete
traditsioonide väge.
Inma Cuesta
annab Pruudile oma hinge ja näo ning toob keerulise ja poeetilise teksti meieni
igati loomulikul moel. Tema sisekonflikt peegeldub kahe mehe pilkudes,
tekitades tuntava keemiaga armukolmnurga. Ka teised näitlejad annavad tugevate
esitustega intensiivsesse atmosfääri oma panuse.
PÖFF, Drama
Pruut on dramaatiline film armukolmnurgast, mis lõppeb vere ning
üksindusega.
Filmi lavastaja ütles, et seesama klassikaline lugu sobib ka
praegusesse ajastusse, keset kõige seda mis meie maailmas hetkel toimub, kuna
kõik rasked ajad sünnitavad dramaatilisi armastuslugusid ning kogu selle
masenduse ajal vajavad inimesed armastust.
Aga lugu siis jah, on klassikaline – kaks poissi ja tüdruk, sõbrad
lapsepõlvest saati, mõlemad poisid armastavad tüdrukut ja tüdruk ei taha nende
vahel valida. Siis aga toimub midagi, mis kisub poisid lahku.
Aastaid hiljem, kui üks poistest on juba abielus ja lapse isa, on
tüdruk abiellumas teise poisiga. Ta on unustanud oma lapsepõlve kiindumuse ja
vaatab õnnelikult ees ootavasse tulevikku, kuni …
Peigmehe ema ei ole oma poja valikus päris kindel, sest pruut on ju
olnud seotud ka Leonardoga, kelle pere on süüdi tema mehe ja vanema poja
surmas. Pruudi isa pole päris kindel kas tütar teeb õige valiku, sest ta ju
teab, mida pruut Leonardo vastu tundis, kuigi just pruut oli see, kes Leonardo
oma nõbule mehele pani. Peigmees pole pruudi tunnetes väga kindel, sest
Leonardot on ümbruskonnas ratsutamas nähtud. Ja Pruut pole oma sammus väga
kindel, sest kuigi Peigmees on täpselt see keda ta vajab – edukas, temast saaks
hea isa, ta armastab pruuti- kuid süda tahab, mida süda tahab.
Kes siis on süüdi selles, et pulma järgne hommik näeb pruuti verises kleidis koju
toomas kahte surnukeha ning palumas, et ta isa ja ämm talle andestaks ning ta
tapaks?
Kas see oli Leonardo süü? Loomulikult oli – ta oli nagu laps, kes on
läinud pagariärisse kooki ostma, kuid kahjuks on tal raha vaid tavalise koogi
jaoks, kuid ta ihaldab nii väga seda kallimat torti. Seega kui ta oma kook on
söödud ja ta sõber tuleb ja ostab kalli tordi, varastab ta selle tordi oma
sõbra tagant ning sööb selle ise kiirustades pimedas võsas.
Kas süü oli Pruudil? Loomulikult – ta oleks pidanud valima selle, kes
talle esimesena ettepaneku tegi või siis loobuma neist mõlemist. Kuid ta arvas,
et sobivus majanduslikult on tähtsamad kui tunded ja kuigi ta tuleviku mina
teda hoiatama tuli.
Kas süü oli Peigmehel? Aga loomulikult – ta ju teadis lapsepõlvest
saati, et tema on vaid kaasajooksik, te tegelik side oli Leonardo ja Pruudi
vahel. Kuid Leonardo oli ju abielus ja Pruut ju ütles, et armastab teda. Kuid Peiu
ema pani ta pähe kahtluse ja südamesse viha ning kättemaksu.
Kui ühiskond ja tavandid lubaks siis need kolm olekski kokku jäänud,
keegi poleks pidanud midagi valima, keegi poleks kellegi peale armukade olnud
ega keegi segaduses oma tunnetes ja keegi poleks ka kaotanud elu, kuid …
armastus pole kunagi valuta.
Fantastiline film, suurepäraste näitlejatöödega ja suurepärase
muusikaga.
Kuna filmi tulid tutvustama ka lavastaja Paula Ortiz, produtsent Alex
Lafuente ja Pruudi osatäitja Inma Cuesta, siis oli ju võimalus ka küsimusi
küsida. Kuna ma olin varem näinud Imna Cuestat kahes komöödias – Nõod ja Veel kolm pulma, siis ma ju pidin küsima, kas on raske mängida nii dramaatilist
rolli. Mille peale ma sain vastuse, et tegelikult oli tema jaoks mängimine
komöödias midagi erilist, sest enamasti on ta siiski osalenud dramaatilistes
filmides. Kuid raske pole mängida ei dramaatilist ega ka koomilist rolli, sest
enamasti järgneb ta ikkagi oma kaasnäitlejatele ning lavastajale ning
ümbritsevale ning rolli sisse elada pole raske.
No comments:
Post a Comment