Before We Go

Film: Before We Go (2014)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Üks naine jääb maha viimasest rongist NBew Yorgist Bostonisse ning kogu järgneva öö veedab ta koos tänavamuusikuga, otsides võimalust jõuda tagasi koju enne kui ta abikaasa koju jõuab. Nende eksirännakute käigus saavad nad palju teada üksteise kohta ning lõpuks leiavad ka romantikat.

Comedy, Drama, Romance

See film on Chris Evansi esimene lavastajatöö. :)

Aga film … hiline õhtu, raudteejaam, New York, viimased rongid on väljumas ja raudteejaam on sulgumas. Viimased reisijad, koristajad, tänavamuusik, üksik naisterahvas jookseb, telefon kukub, kuid tema jätkab oma jooksu. Rong väljub temata.

Tänavamuusik korjab telefoni üles ja kui naine tagasi tuleb, annab ta talle tagasi ta katkise telefoni. Raudteejaama ukse taga, taksode juures kohtuvad nad taas. Tänavamuusik peaks minema peole, kuhu ta eriti minna ei taha, kuna ta eks on seal koos uue mehega, seega on ta väga rõõmus kui leiab põhjuse, miks mitte kohe minema hakata. Ta pakub kiirustanud naisele oma abi, kui selgub, et naine on just ilma jäänud oma käekotist, enne kui ta rongile jooksma hakkas.

Esimene idee, minna taksoga NY Bostonisse, kuid kuna küsitud summa on liiga suur tänavamuusiku õhtuse saagi jaoks, ning ka ta krediitkaardid ei tööta, siis pole midagi teha, tuleb jalgsi minema hakata. Õigemini, naine solvub, kehitab õlgu ja hakkab kuskile suunas öises suurlinnas minema. Ta ei jõua kuigi kaugele, kui talle tulevad vastu mõningad purjus tüübid ja ta ei tea, kas minna edasi või joosta tagasi, kuid ühtäkki on käsi ümber ta õlgade ja tänavamuusik viib ta ohutult kaakidest mööda. Kui nad juba on otsustanud teed koos jätkata, tuleb ju ka tuttavaks saada. Carrie (Alice Eve), Nick (Chris Evans).

Nad lähevad tagasi sinna baari, kus Carrie käekott on uue omaniku käevangus ära kõndinud ja saavad baarmenilt info, mis on see koht, kust vahel saab jalutama läinud asju tagasi osta. Kui Nick küsib kotti eristavaid tunnuseid, selgub et Carrie on tegelikult Brooke aga ega igale võõrale ei saa ju siis kohe oma õiget nime öelda.

Seega läheb Nick Brooke kotti tagasi tooma, kuid kuigi ta isegi saab kotti puudutada, jääb ta kotist ikkagi ilma, kuna politsei ilmub valel hetkel ukse taha.

Seega pole midagi teha, Brookel on aega neli tundi, et Bostonisse tagasi jõuda enne kui ta abikaasa koju jõuab, seega tuleb kuidagi kuskilt leida vajalik raha, et auto rentida. Nick viib nad oma sõbra pole, et temalt raha saada, kuid kogemata on neil vale aadress, seega satuvad nad mujale peole, kus esitavad ühe vägagi haleda lookese ja kahjuks jäävad ilma lubatud esinemise honorarist, kuna õige bänd jõuab nende esinemise ajal kohale.

Jõlkudes mööda ööläbi lahti olevaid pesumajasid, söögikohti, baare, mõeldes välja üha uusi võimalusi, kuidas Brooke kas koju saaks, või kuidas ta saaks lahendada põhjust, miks ta peab kindlasti enne abikaasat koju jõudma, saavad nad üha rohkem üksteise kohta teada, valesid, tõdesid, unelmaid, hirme … raha ei saa, Brooke plaan põhjuse kõrvaldamiseks kukub läbi, ja ta ei jõua ka õigel ajal koju, Nick kohtub oma eksiga ja see ei lähe sugugi nii nagu ta lootnud oli.

See juhukohtumine ja öö läbi üksteisega rääkimine ja üksteise paremini tundma õppimine kui need kes on aastaid abielus olnud võiks vabalt olla ilusa armastusloo alguseks, kuid see ei ole selline film. Jah, nad mõistava üksteist hästi, nad jõuavad selle 8+ tunni jooksul naerda, kakelda, nutta, armuda, lihtsalt koos olla, kuid neid mõlemaid ootab nende elu, kuid mida toob päev pärast seda ei tea keegi.

Hea film, head näitlejad, hea sisu. Hea film.