Hateship Loveship

Film: Hateship Loveship (2013)

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Johanna Parry (Kristen Wiig) on vaikne hooldaja, ning pärast oma viimase hoolealuse surma viib tema uus töö ta hr. McCauley (Nick Nolte) majja mehe teismelise tütretütre Sabitha (Hailee Steinfeld) eest hoolitsema. Teismeliste õela triki tõttu alustab Johanna imelikku ühepoolset suhet Sabitha isa Keniga (Guy Pearce) kes on oma tütrest võõrdunud, kuid selline imelik suhe annab Johannale julguse end välja rebida oma vaiksest elust ning leida elust tõeline rahuldus.

Drama

Tegemist on ühe rahuliku, dramaatilise ja imeliku filmiga mis on tehtud Alice Munro lühiloo Hateship, Friendship, Courship, Loveship, Marriage põhjal.

Kristen Wiig, keda enamus teab komöödiatest (Brides Maides, Walter Mitty Salajane elu, SNL) siis selles filmis on ta suisa fantastiline.

Vaikne hooldaja, kes on aastaid olnud ühe vana daami hooldajaks, alustab oma päeva nagu ikka, tõmmates kardinad magamistoas eest, küsides oma hoolealuselt kuidas ta end tunneb ja mis ta täna selga tahab panna, kuid soovitud sinise kleidi paneb ta juba surnule selga, sest tema hoolealune lahkus elust selle aja jooksul, kui Johanna läks kleiti ja hommikusööki tooma.

Oma kirikuisa abiga saab ta uue töö vanaldase mehe ja tema tütretütre juures, hoolitsedes nende majapidamise eest. Kuid kui majas on teismeline, siis võib oodata, et teismeline ei nõustu väga lihtsalt sellega, et tal on „hooldaja“ ning kui Johanna vastab talle Sabitha isa saadetud tänukirjale, ei jõua see kiri adressaadini vaid selle loevad läbi Sabitha ja tema sõbranna Edith (Sami Gayle) ning tüdrukud vastavad Johannale, lastes oma üsnagi labased fantaasiad lendu.

Johanna, kes on elanud vägagi kaitstud ja üheülbalist elu, ei oska arvatagi, et talle tulevad kirjad ei pruugi olla tõesed. Tüdrukud lähevad üha julgemaks ja kui nad ka omavahel tülli lähevad, siis Edith elab oma viha välja Johannale minevasse kirja.

Sellest kirjast õhutatuna, pakib Johanna oma asjad, Sbitha ema mööbli, ning läheb Keni juurde Chicagosse, kuis Ken on ostnud ühe laguneva maanteeäärse motelli, et see korda teha ja seda pidama hakata.

Kuid Ken ei tea Johannast midagi muud, et üks naisterahvas hoolitseb ta tütre eest ja ta saatis talle kunagi tänukirja. Tema elab oma tingimisi vabastatud vangi ja paraneda sooviva narkari elu koos ühe suvalise naisterahvaga (Jennifer Jason Leigh). Kui siis Johanna välja ilmub ei oska ta midagi peale hakata.

Johanna on küll esialgu tohutult häbistatud, kuid vaikselt hakkab ta tegema seda mida ta kõige paremini oskab – koristamist ning hooldamist – puhastades enda jaoks elamiseks ühe toa, toob külmkappi toitu, innustab Keni korralikuks hakkama ja oma „tüdruksõbrast“ lahti saama. Kuud mööduvad, nad teevad motellis üheskoos tööd, jõuavad oma suhtes ka kaugemale, viivad mööbli tagasi Keni äiale, võtavad suveks Sabitha enda juurde motelli töödega aitama, ning Sabitha avastab et ta on rase.

Ja nii siis ongi, et Sabitha koolilõpetamisel on kohal kogu ta õnnelik pere – vanaisa, isa, võõrasema, poolvend. Johanna õnnitleb lõpetamise puhul ka Edithit ning tunnistab talle, et tal on kõik täpselt see mida ta elust tahab.

Selline tõsiselt hea rahulik, heade näitlejatega film.