Võta või jäta

Film: Võta või jäta (2018)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: Mida teeksid sina, kui ühel päeval pannakse su kätele vastsündinud laps ja öeldakse: võta või jäta!

Ühel unisel laupäevahommikul saab 30-aastane ehitaja Erik jalustrabava uudise: endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on just lapse sünnitanud. Tüdruku. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheb tüdrukuke lapsendamisele. Võta või jäta!

"Võta või jäta" on lugu Eriku pikast, keerulisest ja kohati koomilisest isaks kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus tavalisest eesti mehest saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema. Mis teeb isast isa?

Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Drama

Võta või jäta on üks hea eesti film. Jah lugu on üks valus, kuid vägagi reaalne lugu. 
Eesti oma Instruktsioone pole kaasas või 1+1 on pere. Lihtsalt komöödia asemel, on eesti lugu draama.

See on selline lugu, mis võib tunduda pikk ja tühi, kui te ise pole kunagi sellise olukorraga kokku puutunud. Kui aga olete, siis mõistate te toimuvat ja elate kogu hingega kaasa, sest tegu on ikkagi vägagi raske teemaga, mis kriibib hinge vanematel, kuid mõjutab kõige rohkem lapsi. See, et dialoogi oli vähe sobis siia filmi väga hästi, sest sõnade asemel on suurepäraselt ära kasutatud kehakeelt, ruumi, valgust, ümbritsevat.

See polnud selles mõttes tüüpiline eesti film, et siin ei olnud pimedaid stseene, kus midagi ei näe, kuid hingamist kuuled ja pead lugu ise juurde mõtlema, ning dialoogid polnud sügasügavad ajuväänajad. Kuid selles mõttes oli ta tüüpiline eesti film, et korterid on räämas, äri tehakse mustalt, pidu käib ainult alkoholiga ja vanem põlvkond elab linnast eemal eramus, mis on samuti räämas ja isa putitab pidevalt midagi.

Aga kuigi lugu oli valus, oli see teema väga hästi filmi jäädvustatud ja noored näitlejad teevad suurepärast tööd. Mina igatahes hoian pöialt, et filmil ka rahvusvaheliselt hästi läheks.