Närvidemäng

Film: Nerve (2016)

Hinne: B+

Sisukokkuvõte: Mida suurem risk, seda suurem tasu. “Närvidemäng” on kaasakiskuv triller, mille tegevus toimub New Yorgi tänavatel, kus amatööridest hulljulged võistlevad mängus, mis netis oleva info abil nende metsikuimaid unistusi ja suurimaid hirme ära kasutab.

Arglik ja korralik abiturient Venus Delmonico ehk Vee (Emma Roberts) murrab välja mugavustsoonist, kui ta liitub emotsiooni ajel Närviga, adrenaliiniküllase võistlusega, mida internetis reaalajas jälgida saab. Noored uljaspead esitavad üksteisele väljakutseid, mis muutuvad kiiresti kergelt piinlikest eluohtlikeks, kui anonüümsed vaatlejad õli tulle kallavad. Kui Vee pannakse paari salapärase võõra Ianiga (Dave Franco), muudab nendevaheline keemia nad hetkega netistaarideks ning fännide lemmikuiks. Õhtu edenedes aga solvab Vee kauaaegseid sõpru ja seab raha ning kuulsuse nimel ohtu oma elu. Iani minevikust kuuldes avastab Vee, et ohus on ka tema pere tulevik. Pinge kasvab, panused tõusevad ning võidu või kaotuse asemel käib mäng elu ja surma peale.

Thriller

See oli nagu Näljamängud enne Näljamänge, ilma düstoopia, nälja ja hullu valitsejata. Tänapäevane igavlevate inimeste meelelahutus, ning kuna meie meedia pakub ju kõiksuguseid närvekõditavaid elamusi, siis ei tundu ka enam inimeludega mängimine midagi erilist olevat, seega kui vaatajatelt küsitakse nagu vanas Roomas, kas kaotaja sureb või mitte, siis on enamus valmis tapmist vaatama, ilma et nad aduksid, et sellega on nad mõrvas osalised.

Suurepärast rolli teeb Emma Roberts, ning kuigi ka Dave Francot on hea vaadata, on tema oma näitlemises täpselt sama puine kui ta vendgi, äkki on see neil geenides, et nad ei suuda olla täielikult tõsised, ükskõik kui tõsine on hetk või täielikult pingevabad.

Mulle meeldis, sest siin oli nii nalja kui põnevust, kuid jah, inimkond oma põnevusjahil hakkab ikka üha enam selle piiri ligidale jõudma, kus inimelu enam midagi väärt ei ole.