Koorekiht

Film: Café Society (2016)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: 1930ndatel toimuv Woody Alleni magusvalus romantiline draama „Koorekiht“ jutustab Bronxis sündinud Bobby Dorfmani (Jesse Eisenberg) teekonnast Hollywoodi, kus ta armub, ja jälle tagasi New Yorki, kus teda haarab endasse kõrgseltskonna ööklubide energiline maailm.

Teravmeelne ja tihti naerutav „Koorekiht“ viib meid teekonnale, kus me näeme pastelselt riietatud niiditõmbajaid luksuslikes Hollywoodi villades, tagasihoidliku Bronxi perekonna tülisid ja katsumusi, New Yorgi gangsterite reegliteta vägivallatsemist ning Manhattani kõrgseltskonna sädelevat välispinda ja salajasi skandaale.

Woody Allen loob selles filmis 1930ndate kadunud maailma, et jutustada äärmiselt romantiline lugu surematutest unistustest.

Drama, Comedy, Romance

Seekordne Woody Alleni kuulsustest kubisev film ei ole ühestki linnast, vaid ajastust, elustiilist. Hollywoodist kui stuudiod õitsesid ja agendid pillasid jutu sisse kuulsuste nimesid nagu tavainimesed lisavad möhhe ja mähhe iga mõttelõnga lõppu. Kui naised kandsid veel kleite või avaraid pükse ning kõik kuulasid Jazzi.  Kui New Yorgis maksis veel keeluajast jäänud raudne rusikas ja alati valmis tsemendi masin ning kuigi kõik teadsid kuidas raha teeniti, vaadati teisele poole, kui asi just otseselt teid ei puuduta.

Lisaks sellele ajastu kujutamisele, on loo keskmes noor mees, kes leiab oma eluks kaks armastust, esmalt Hollywoodi Veronica (Kristen Kivinägu Stewart) ja siis New Yorgi Veronica (Blake Lively). Kuidas Hollywoody Veronica on õnnetult armunud oma ülemusse ja kuidas Bobby onu ja ülemus on õnnetult armunud oma sekretäri ning kuidas onu lõpuks ikkagi julgeb maja jätta oma abikaasa, kellega nad on olnud abielus 25 aastat. Kui siis Bobby tagasi New Yorki läheb ja seal uue Veronica leiab ja temaga abiellub ning oma venna ööklubis tööle hakkab, ei oska ta uneski ette näha, et ta mineviku Veronica võiks ühel päeval taas ta ellu tulla.

Selline tore absurdsete kokkulangevuste ja teravmeelsete naljadega komöödia, kus on väga head näitlejad. Isegi Kristeni suudab Woody üles sulatada ja tema näol ei olegi vaid silmade pööritamine ning huule närimine ja ta suudab ilma kokutamata rääkida.

Eraldi tahaks välja tuua kahte ütlust:

Ela iga päev nagu see oleks su viimane, ja ühel päeval võibki sul õigus olla.

Elu on komöödia, mille on kirjutatud sadistlik komöödia kirjanik.

Et siis, kui tahate kuulata Woodi häält, näha Jesse vägagi reaalset Woody kehastust, nautida Anna, Kristeni, Blake ja paljude teiste naiste suurepärast rolli, ning elada kaasa 30 aastate hoogsale elustiilile, siis tasub teil kindlasti seda filmi vaatama minna.