1+1

Film: Intouchables (2011)

Filmi vaatamise põhjus: tahtsin ära näha selle filmi minda kõik niiiiii kiidavad

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: "1 + 1" on südantsoendav lugu rikkast, halvatud riskiarmastajast (Francois Cluzet), Prantsuse kõrgklassi musternäidisest, kelle maailm pööratakse pea peale, kui ta palkab enda hooldajaks noore, elurõõmsa, mustanahalise, moslemist eksvangi (Omar Sy). Kahe mehe koostööst saab alguse sõprus, mis ületab kõik sotsiaalsed, varalised ja muud barjäärid, mis nende vahel on.

See film on juba väga pikalt kinos olnud ja endiselt on õhtused seansid väljamüüdud ja kõik kes vaatamas käivad kiidavad ülivõrretega, et kui hea ja positiivne ja jõuduandev ja naljakas ja … see film ikka on ja kuidas nad tahavad seda veel ja veel näha ja ….

Ühesõnaga, tuli ära vaadata.

Ma vist ikka olen kiiksuga, kuna minu arust oli see üks naljakas kuid samas ka masendav film. Ja täpselt nii nagu ma arvasingi, polnud selles loos midagi uut, midagi mida ma poeks varem juba Hollywoodi filmidest näinud – kaks täieliku vastandit inimest saavad erilises olukorras kokku ja moodustavad üheskoos ideaalse paari, kes aitavad üksteisel oma eluga edasi minna. 

Esimene selline näide meenus mulle kohe üks teine Prantsuse film – Ensemble, c’est tout (2007) mis on vändatud Anna Gvalda raamatu Koos, see on kõik põhjal (hea raamat ja ka hea film), siis teistega rääkides meenus meile kõigile Naiste lõhn (1992). Ja neid filme on veelgi. Jah, neis kõigis on omamoodi positiivne sõnum, kuid mulle mõjuvad nad ikkagi masendavalt – maailmas on ikka nii palju üksikuid õnnetuid inimesi, kes ei pruugi kunagi leida enda teist poolt, kes aitab neil edasi minna … see teine pool ei pruugi sugugi olla vastassoo esindaja või armastus üleüldse, ta lihtsalt on keegi, kes on see teine pool.

Seega tunnistan, film oli hea – südantsoojendav, naljakas, hästi tehtud – kuid minu jaoks oli ta nukra alatooniga ja mina seda uuesti vaadata ei tahaks.

Kuid mida ma tahaks, on muretseda endale selle filmi muusika, sest see oli kohe väga hea!