Vaatamise põhjus: lugesin raamatut +
Hitchcock
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: Noor saatjadaam
(Joan Fontaine) kohtub Monte Carlos hiljuti lesestunud rikkuri De
Winteriga (Laurence Olivier), kes on ilmelise Manderley häärberi
omanik. Kiire pulma ja lühikese mesinädala järel sõidab noorpaar
tagasi Inglismaale, kus nooruke pruut seatakse vastamisi endise proua
De Winteriga, saladustega ja katsumustega mida ta oodatagi ei osanud.
Deem, raamatut lugedes ma ju teadsin et
Hitchcock on sellest filmi teinud, seega läks mu fantaasia lendama,
millise fantastilise psühholoogilise õudusfilmi oleks saanud
sellest Daphne du Maurieri raamatust teha. Mu fantaasia lendas
kõrgemalt kui Hitchcockil.
Aga muidu – täiesti uskumatu kuidas
nii raamat kui ka film meenutavad mulle üht teist raamatut – Jane
Eyre. See on selline kaasaegsem variant, võimalustega mida pakkus 20
sajandi algus. Vanem härrasmees kohtub noore tagasihoidliku orvuga,
abiellub, viib tagasi oma häärberisse, kuid seal on ootamas
saladused, mis ähvardavad röövida neilt nende õnne, kui nad seda
vaid lasevad. Isegi see häärber ja endise proua De Winteri
kirjeldus on nii sarnane Jane Eyrega.
Ja siis meenus mulle pidevalt veel üks
film – Võlur Oz – kõik need halvad tegelased seal meenutasid
mulle sealseid nõidasid ja taustal kuulsin ma sealseid laulukesi.
Seda ei tohiks juhtuda kui vaatad „õudusfilmi“ :), kuid nii
mõnigi laps võib vanduda, et ka Võlur Oz on õudusfilm :).
No comments:
Post a Comment