Film: For Lovers Only (2010)
Filmi vaatamise põhjus: Stana Katic
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: For Lovers Only on lugu MEHEST ja NAISEST kes on
armunud. Kohtununa taas Pariisis pärast mitmeid lahus oldud aastaid, põgenevad
ARMUKESED üheskoos, kasutades rongi, autot ja motoratast, lastes oma armastusel
viia end üle kogu Prantsusmaa – Normandiast kuni St. Tropezini. Kogu reisi jooksul kogevad mõlemad tegelaskujud pikki perioode, kus nad naudivad
probleemideta õndsust ning on ka aegu, kus nende otsatut rõõmu lõhestavad minutilised hetked täis
süütunnet ning segadust. Selle armuafääri lõpptulemus jääb vaatajale endile mõelda.
Kas olete näinud „krimisarja“ Castle? Kui olete, siis olete te ka
kindlasti näinud Stana Katicut. Minu arust üht filmimaailma ilusamat naist, kes
iga aastaga üha ilusamaks muutub, kuid see on ju vaid minu arvamus – las
teistele jäävad nende Turbohuuled, Streepid ja Anistonid.
No vot, et siis üks ilusaimaid naisi filmimaailmas, seega kui ma nägin
selle filmi treilerit, siis loomulikult tahtsin ma ta ka ära vaadata.
Ja film oli... see on nagu seeria
väga ilusaid ja romantilisi mustvalgeid fotosid. Väga ilus film,
kui ma ei mõtle väga palju filmi sisust.
Ma lihtsalt ei mõista neid inimesi, kes abielluvad kellegiga lihtsalt sellepärast, et mitte üksi olla, kuigi tegelikult on nende süda kuskil mujal ning petavad siis oma abikaasasid esimesel võimalusel taas oma tõelise armastusega. Me ei ela enam kaheksateistkümnendal sajandil, kui abielluti vastavalt ühiskonna nõudmistele ja vanemate soovitusele, arveatamata tundeid kuna kõige tähtsam oli abielust saadav kasu. Tänapäeval, kui meil on võimalus valida, ei tohiks abielluda hirmust jääda üksi, esimese ettejuhtuvaga.
Ühesõnaga ... ma nautisin filmi visuaalset poolt, kuid sisu ajas mind marru. Aga see on minu probleem.
Ma lihtsalt ei mõista neid inimesi, kes abielluvad kellegiga lihtsalt sellepärast, et mitte üksi olla, kuigi tegelikult on nende süda kuskil mujal ning petavad siis oma abikaasasid esimesel võimalusel taas oma tõelise armastusega. Me ei ela enam kaheksateistkümnendal sajandil, kui abielluti vastavalt ühiskonna nõudmistele ja vanemate soovitusele, arveatamata tundeid kuna kõige tähtsam oli abielust saadav kasu. Tänapäeval, kui meil on võimalus valida, ei tohiks abielluda hirmust jääda üksi, esimese ettejuhtuvaga.
Ühesõnaga ... ma nautisin filmi visuaalset poolt, kuid sisu ajas mind marru. Aga see on minu probleem.
Film on ju ilus ja Prantsusmaa on
armunutele kõige ilusam koht puhkusereisiks, seega ei jäta ma ka teid ilma sellest treilerist, mis mind seda filmi
vaatama kiskus:
No comments:
Post a Comment