Vaatamise põhjus: Mul on suisa viis
põhjust :): Channing Tatum, Joe Manganiello, Matt Bomer, Alex
Pettyfer, Adam Rodrigues
Hinne: B+
Filmi lühikokkuvõte: Stripparite
maailmas asetleidva komöödia lavastajaks on Steven Soderbergh
("Oceani 11", "Plahvatusohtlik") ning peaosas
astub üles Channing Tatum ("Keelatud tants", "21 Jump
Street"), kelle elukäik on ühtlasi filmi süzhee aluseks.
Tatum mängib kogenud tantsijat, kes jagab oma õpilasele (Alex
Pettyfer, "Olen number Neli") nippe, kuidas pidu panna,
naisi ära rääkida ja kergesti raha teenida.
Film mis sai alguse kui väikse
eelarvega Independet film, on nüüdseks paljustki tänu filmis
osalenud näitlejatele vägagi kuum suvefilm – nii otseses kui ka
kaudses mõttes :):):):):)
Ja vaatamata sellele, et film on täis
ilusaid mehi, kes panevad naised kiljuma, pole see siiski vaid naiste
film.
Mõni võiks seda filmi võrrelda 97
aasta brittide filmiga The Full Monty. Ainuke asi, mis neid kahte
filmi ühendab on striptiis, kuid ühes on tegemist siiski kuue
töötuga, kes püüavad raha teenida esinedes vaid korra ja
lõpetavad oma etteaste täiesti alasti, kuid Magic Mike mehed
esinevad siiski pea iga õhtu ja neid võib pidada proffideks. Ja
proffe on ikka vägagi meeldiv vaadata.
Vaatamise põhjus: Sellest filmist oli
juttu ühe mu lemmikraamatu arvustuses – Outlander, Diana Gabaldon
Hinne: D-
Filmi lühikokkuvõte: Grupp
arheoloogia tudengeid (Gerard Butler, Paul Walker jne) reisivad
tagasi minevikku, et päästa sinna kinni jäänud professor (Billy
Connolly). Nad kõik peavad suutma ellu jääda 14 sajandi
Prantsusmaal, kuni neid tagasi tulevikku saadakse tuua. Olles
minevikus, püüavad nad oma teadmistega mitte liialt muuta asjade
loomuliku kulgu, kuid seda on siiski võimatu teha. Nii mõnigi neist
kaotab seal olles oma elu ja tagasi jõuavad vaid vähesed.
Noh jah, Outlanderis satub üks
naisterahvas juhuste kokkulangevust tõttu minevikku, seal ei
kasutata mingit masinate abi, tegu on sulaselge vana hea maagiaga,
kuid minevikku satub ta ikkagi ja ka temal on võimalik kas muuta või
mitte muuta ajaloo sündmuste käiku, kuid seal ei toimu tegevus vaid
viie tunni jooksul, vaid palju pikema aja jooksul. Ja raamat on hea,
tõesti hea.
Kuid film ... ma üldse ei imesta et ma
sellest kunagi varem midagi kuulnud ei olnud, sest film oli ikka
jama. Näitlejad on kokku kogutud head (Paul Walker, Frances
O'Connor, Gerard Butler, Billy Connolly, Anna Friel, Michael Sheen
...) kuid filmi sisu on nii nõrk, et ei vääri ühtegi küünalt.
Kuid kui tahate lugeda ajas rändamisest
häid raamatuid siis võtke aga kätte Diana Gabaldon või BarbaraErskine romaanid ja ma võin teile kinnitada, et te ei pettu.
Film: Rock ogf Ages (2012) Vaatamise põhjus: sest see mida oli
plaan vaatama minna oli välja müüdud ning mulle oli lubatud, et
mind viiakse VÄGA halba filmi vaatama Hinne: D Filmi lühikokkuvõte: Lavastaja ning
tippkoreograaf Adam Shankmani (“Juukselakk”) uus, lõbus
linateos, mille aluseks on Broadway hittmuusikal “Rock of Ages”. See jutustab meile loo väikelinnas
võrsunud tüdrukust nimega Sherrie ja linnapoisist Drew'st, kes
kohtuvad ühel ilusal õhtul oma unistusi taga ajades Los Angelese
kuulsal Sunset Stripil. Nende rock'n'rollist läbi imbunud armulugu
palistavad südant puperdama ajavad rokihitid, mille on omal ajal
kuulsaks laulnud Def Leppard, Joan Jett, Journey, Foreigner, Bon
Jovi, Night Ranger, REO Speedwagon, Pat Benatar, Twisted Sister,
Poison, Whitesnake ja paljud teised. Oh jeerum, sellesse filmi oli kokku
pandud kogu mu lapsepõlve magamistoa seina kaunistanud bändide
laulud. Ma olen vägagi rahul, et keegi neist ei püüdnud laulda
ühtegi Skid Row laulu, ning Sebastian tuli ise ekraanile laulma
Starshipi'i laulu :).
Kuid kui nüüd unustada muusika, siis
film ise – Chicago kohtub Glee ja Ugly Coyotega, lisaks suures
koguses irooniat ja stripaeroobikat (huvitav, kas postitantsu
maailmameister sai ka selles filmis osaleda :)?). See oli ikka üks
VÄÄÄÄÄGA kohutav film. Ma tunnistan ausalt, et naersin pea kogu
aeg, kuid enamasti naersin ma selle pärast, et ekraanil toimuv oli
piinlikust tekitavalt kohutav, mitte selle pärast, et oleks naljaks
olnud. See on selline film, mis on nii kohutav, et on juba peaaegu
hea. Rõhk on sõnal peaaegu.
Ja see film on tehtud populaarse
Brodway muusikali põhjal? Ema anna padruneid!!!
Ning kunagi oli see muusika see mille
kuulamine oli võrreldav surmapatuga, ning nüüd ülistatakse
seda?!??! Eks tolleaegsed keelajad on nüüdseks piisavalt vanad, et
olla vanadekodus ning tolleagsed mässajad püüavad oma lastele
näidata, milline oli nende noorus. Ma pole vist veel piisavalt vana,
et heldimusega meenutada seda kõike :):).
Minu arvamus sellest filmist – kui
ikka mitte midagi muud vaadata pole ja ajast kahju pole, minge
vaatama.
Filmi lühikokkuvõte: Noor saatjadaam
(Joan Fontaine) kohtub Monte Carlos hiljuti lesestunud rikkuri De
Winteriga (Laurence Olivier), kes on ilmelise Manderley häärberi
omanik. Kiire pulma ja lühikese mesinädala järel sõidab noorpaar
tagasi Inglismaale, kus nooruke pruut seatakse vastamisi endise proua
De Winteriga, saladustega ja katsumustega mida ta oodatagi ei osanud.
Deem, raamatut lugedes ma ju teadsin et
Hitchcock on sellest filmi teinud, seega läks mu fantaasia lendama,
millise fantastilise psühholoogilise õudusfilmi oleks saanud
sellest Daphne du Maurieri raamatust teha. Mu fantaasia lendas
kõrgemalt kui Hitchcockil.
Aga muidu – täiesti uskumatu kuidas
nii raamat kui ka film meenutavad mulle üht teist raamatut – Jane
Eyre. See on selline kaasaegsem variant, võimalustega mida pakkus 20
sajandi algus. Vanem härrasmees kohtub noore tagasihoidliku orvuga,
abiellub, viib tagasi oma häärberisse, kuid seal on ootamas
saladused, mis ähvardavad röövida neilt nende õnne, kui nad seda
vaid lasevad. Isegi see häärber ja endise proua De Winteri
kirjeldus on nii sarnane Jane Eyrega.
Ja siis meenus mulle pidevalt veel üks
film – Võlur Oz – kõik need halvad tegelased seal meenutasid
mulle sealseid nõidasid ja taustal kuulsin ma sealseid laulukesi.
Seda ei tohiks juhtuda kui vaatad „õudusfilmi“ :), kuid nii
mõnigi laps võib vanduda, et ka Võlur Oz on õudusfilm :).
Filmi lühikokkuvõte: Noortekirjanik naaseb oma kodulinna, et
ülessoojendada oma kooliaegne armastus mehega, kes on õnnelikus
abielus ja hiljuti isaks saanud.
YA – see oli nagu Häbi ... üksiku
30+ alkohooliku/seksahooliku/suhtefoobiku eneseotsing langedes üha
sügavamale ja sügavamale masendusse, lihtsalt siin on tegu
naisterahvaga.
Kohutav kui tegelikult ka on selliseid
inimesi ja veelgi masendavam, kui sellised inimesed kirjutavadki YA
raamatuid, raamatuid mis peaksid aitama pubekatel oma probleemidega tegeleda. Tuleb vist taas öelda, et kõige rohkem abi vajavad
need, kes peaksid teisi aitama.
Üks tõsiselt masendav film. Nii Häbi
kui YA on mõlemad inimestest keda me tegelikult ei pane tähelegi,
need üksikud, kes oskavad väga hästi oma tegelikku elu varjata,
kuni teatud hetkeni.
Filmi lühikokkuvõte: For Lovers Only on lugu MEHEST ja NAISEST kes on
armunud. Kohtununa taas Pariisis pärast mitmeid lahus oldud aastaid, põgenevad
ARMUKESED üheskoos, kasutades rongi, autot ja motoratast, lastes oma armastusel
viia end üle kogu Prantsusmaa – Normandiast kuni St. Tropezini. Kogu reisi jooksul kogevad mõlemad tegelaskujud pikki perioode, kus nad naudivad
probleemideta õndsust ning on ka aegu, kus nende otsatut rõõmu lõhestavad minutilised hetked täis
süütunnet ning segadust. Selle armuafääri lõpptulemus jääb vaatajale endile mõelda.
Kas olete näinud „krimisarja“ Castle? Kui olete, siis olete te ka
kindlasti näinud Stana Katicut. Minu arust üht filmimaailma ilusamat naist, kes
iga aastaga üha ilusamaks muutub, kuid see on ju vaid minu arvamus – las
teistele jäävad nende Turbohuuled, Streepid ja Anistonid.
No vot, et siis üks ilusaimaid naisi filmimaailmas, seega kui ma nägin
selle filmi treilerit, siis loomulikult tahtsin ma ta ka ära vaadata.
Ja film oli... see on nagu seeria
väga ilusaid ja romantilisi mustvalgeid fotosid. Väga ilus film,
kui ma ei mõtle väga palju filmi sisust.
Ma lihtsalt ei mõista
neid inimesi, kes abielluvad kellegiga lihtsalt sellepärast, et
mitte üksi olla, kuigi tegelikult on nende süda kuskil mujal ning
petavad siis oma abikaasasid esimesel võimalusel taas oma tõelise
armastusega. Me ei ela enam kaheksateistkümnendal sajandil, kui
abielluti vastavalt ühiskonna nõudmistele ja vanemate soovitusele,
arveatamata tundeid kuna kõige tähtsam oli abielust saadav kasu.
Tänapäeval, kui meil on võimalus valida, ei tohiks abielluda
hirmust jääda üksi, esimese ettejuhtuvaga.
Ühesõnaga ... ma
nautisin filmi visuaalset poolt, kuid sisu ajas mind marru. Aga see
on minu probleem.
Film on ju ilus ja Prantsusmaa on
armunutele kõige ilusam koht puhkusereisiks, seega ei jäta ma ka teid ilma sellest treilerist, mis mind seda filmi
vaatama kiskus:
Filmi vaatamise põhjus: selline Austraalia filmide nädalavahetus oli ja sai siis see film ette ära vaadatud, enne kui ta kinno juulis jõuab
Hinne:B +
Filmi lühikokkuvõte: Mia (Laura
Brent) ja David (Xavier Samuel) kohtuvad puhkusereisil, armuvad ja otsustavad
abielluda. Noormees on pärit Inglismaalt ja neiu Austraaliast. David läheb
tagasi koju vaid selleks, et teavitada oma lähedasi pulmadest ning minna koos
nendega Austraaliasse. Tema lähedased on ta kolm sõpra, kellega üheskoos pole
Davidi elu kunagi igav.
Austraaliasse jõudes suunduvad
sõbrad poissmeeste peoks vajalikke lisandeid tooma ning sealt saab alguse
lõputu sündmuste jada, mis muudavad pulmad vägagi meeldejäävaks.
Mida siis selle filmi kohta öelda –
Pohmakas – Pulmakütid ja kõik muud pulmafilmid Austraalia moodi :).
Lisaks Xavier Samuelile (Anonüümne, Newcastle) on filmis
ka teisi tuntud nimesid – Kris Marshall (Minu pere) ja Olivia Newton-John
(Grease).
Filmi vaatamise põhjus: eelmine aasta ei jõudnud kinno
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Suhtefoobik Jim (Brendan Cowell) ja ta sõbranna Alice'iga (Yvonne Strahovski) on
peale kolme aastat kooselu valiku ees … kuidas edasi. Loomult tagasihoidlik ja
otsustusvõimetu noormees ei suuda aga kuidagi tüdrukule armastust avaldada. Et
teda motiveerida, võtab Alice vastu tööpakkumise Inglismaal ja on seega tagasi
koju lendamas. Jim kohtub sel õnnetul hetkel Charliega (Peter Dinklage), kes on
kirjutanud armastuskirja modell Francesca Morettille ja on nõus aitama Jimil oma
armsama südant võita, kui too omakorda toimetab kirja Francescale.
Et vot siis sedasi, selline tore suhete film.
Head näitlejad (paljud neist tuttavad McLeodi Tütardest) ja lihtne
lugu. Tore pühapäevaõhtune vaatamine.