Õhtusöök sõpradega

Film: Friendsgiving (2020)
Hinne: F
Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt8431078/?ref_=nv_sr_srsg_0  

Abbyl (Kat Dennings) on kõrini tänupühadest perekonnaringis, sest kõik need on pea eranditult lõppenud suuremat sorti kähmluse ja tüliga. Sel aastal on ta andnud endale pühaliku lubaduse - ei mingit perekonda tänupühade ajal. Lihtsalt vaikne, kodune istumine oma parima sõbranna Mollyga (Malin Akerman). Abby hea plaan aga luhtub peatselt, sest ei möödu eriti kaua aega, kui uksest pressivad end sisse ka Molly uus peika ning samuti tema ekstsentriline ema. Kui siia lisada veel mõned sellised kontvõõrad nagu Molly endine, armuvalus peika, isehakanud šamaan ning veel süle ja seljaga karvaseid ja sulelisi, siis parim võimalik retsept katastroofiliseks õhtusöögiks ongi leitud. Toit kõrbeb põhja, aga vein see-eest voolab ojadena.
Comedy, Drama 

Selle filmi kohta on kõige parem kasutada seda sama lauset, mida peategelane ütleb filmi lõpus plopper reelide lõpus - What a F&%¤ kind of movie is this?

Huvitav mis oli see hea film, millega koos oli vaja ka see jama osta. Kõigist tänupühade teemalistest filmidest, mida ma kunagi näinud olen, oli see kõige halvem: tühi lugu, kohutav dialoog, amatöörlik näitlemine ja ülepingutatud poliitiline korrektsus. Jah, mitte kõik näitlejad polnud esimest korda ekraanil, mõned neist on isegi üheskoos teinud pikki aastaid vägagi edukat sarja :), kuid see viimase hetke kontroll, kui vana on publik ja kui hästi nad teavad näitlejate tausta, ei anna filmi sisule mitte midagi juurde.

Aja ja raha raiskamine!

I'll See You in My Dreams

Film: I’ll See You in My Dreams (2015)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Tegu on toreda, elava ja südamliku filmiga lesest, endisest lauljannast, kes avastab, et elu võib uuesti alati igas vanuses. Toetatuna oma kolme parima sõbranna poolt (June Squibb, Rhea Perlman ja Mary Kay Place) otsustab Carol (Blythe Danner) taas maailma vallutada, luues ootamatu sõpruse basseini puhastajaga (Martin Starr), leiab uue kallima (Sam Elliott) ja leiab taas ühise keele oma tütrega (Malin Akerman).

Comedy, Drama

Ehk siis Milline Elu Meid Võiks Ees Oodata, paneksin mina sellele filmile nimeks. Tõsiselt, kuskil kahekümne, kolmekümne aasta pärast võik täpselt selline elu mindki ees oodata. Ok, mul poleks koera ja ka täiskasvanud tütart, ega ka surnud abikaasat ning kopsakat kindlustusraha, mille olen saanud pärast tema surma, kuid … unistada ju võiks :)

Kuid lugu on siis selline. Carol elab rahulikku elu – hommikul sööb, käib koeraga väljas, käib sõbrannadega golfi või kaarte mängimas, õhtul vaatab telekat või loeb raamatut. Kuid ühel hommikul peab ta oma koera viima arsti juurde, kus ta magama pannakse.

Koju tulles on ta kui uimas, kuis sellest tardumusest kisub ta välja üle põranda jooksev rott. Carol jookseb majast välja ja jääb hoovis diivanile tukkuma, kust ta leiab basseini puhastama tulnud Lloyd. Carol palub tal maja üle vaadata, et ega seda rotti seal enam pole ja rott ongi läinud.

Poes vitamiine valides, teeb üks härrasmees talle komplimendi, et tal pole neid kõiki vaja, ta on niigi ilus. Sõbrannaga golfiklubis olles näeb ta meest uuesti. Ning kui nad paar päeva hiljem lahkuvad vägagi kohutavalt kiirkohtigu seansilt näeb ta seda härrasmeest taas ja seekord küsib mees talt telefoni numbrit, et ta lõunale viia.

Carol on nagu ikka udu sees, ta teeb asju, ta kogeb uusi asju, kuid ta pole ikka oma vana elu tagasi saanud. Koos Lloydiga lähevad nad ühel õhtul karaoke baari, Bill viib ta purjekaga sõitma, ta tütar tuleb talle üle pika aja külla ja …

Sellises vanuses juhtub kõik väga äkki ja iial ei või teda, kes järgmisel päeval ei pruugi enam elavate kirjas olla.

Filmi pealkiri tuleb laulust, mille Lloyd on kirjutanud peale seda kui ta Caroliga kohtus ja filmi lõpus laulab ta selle ka Carolile ette, väga armas laul oli, nagu ka film.