kaader filmist

kaader filmist
Showing posts with label Josh Duhamel. Show all posts
Showing posts with label Josh Duhamel. Show all posts

Monday, October 26, 2015

You're Not You



Film: You’re Not You (2014)
Hinne: C +
Sisukokkuvõte: Kate (Hillary Swank), on pianist, kellel on diagnoositud ALS. Bec (Emmy Rossum) on lärmakas üliõpilane, kes tahab saada rock bändi lauljaks, ning ei suuda oma segastel suhetel, romantiliste ja teistsugustel, silma peal hoida. Kuid kui Bec võtab vastu töö Kate hooldajana, just siis kui Kate ja Evani (Josh Duhamel) abielu on karile jooksmas, haaravad mõlemad naised sellest ebatavalisest, vahel plahvatuslikust suhtest kinni, ning nende vahel tekib tugev aus side. Väga korralik ning kindlameelne Kate hakkab positiivselt mõjuma tuisupäisele ning spontaansele Becile – ning ka vastupidi – mõlemad naised peavad endale tunnistama oma kahetsusi, katsetama uusi võimalusi ning laiendama oma ideesid sellest, kes nad tahaks olla.
Drama

Lühidalt võiks selle filmi kohta öelda nii – Kõiksuse teooria kohtus 1+1’ga. Kuid see lugu ei lõppe õnnelikult populaarse raamatuga ja armastusega. Film on tehtud Michelle Wildgeni samanimelise raamatu põhjal.

Et siis õnnelik abielupaar, kunagine pianist, nüüdne sisekujundaja Kate ja tema ärimehest abikaasa Evan. Nende elu on ideaalne, mitte miski pole paigast ära, neil on suurepärased sõbrad. Kuid siis hakkab Kate käsi värisema.

Poolteist aastat hiljem on Kate taas kord hooldaja vallandanud ja hommikul tuleb interviule tudengineiu, kes on just voodist järjekordse võõra kõrvalt välja veerenud. Evan ei taha Becil lasta Kate järgi vaadata, sest haigus on juba arenenud sellisesse faasi, kus Katel on kõige tegemiseks abi vaja. Kuid Kate jääb endale kindlaks – ta ei taha hooldajat, kes suhtub temasse kui patsienti, ta tahab tunda end inimesena.

Esimene päev on katastroof – Bec ei oska süüa teha, ta ei saa Kate aitamisega hakkama nii nagu ta arvab, et peaks saama. Õhtul läheb ta koos sõbrannaga avatud mikrofoni õhtule, et oma laule esitada ja oma uue ülemuse „Draakoni leedi“ üle viriseda. Kuid nagu ikka ei suuda ta laval laulda ja taas kord viib ta koju ühe suvalise noormehe, kes temaga rääkima oli tulnud, kuna ta nägi seal baaris ka oma professorist kallimat … koos tema abikaasaga.

Hommikul heliseb ta telefon, sest vaatamata halvale esimesele päevale on tal endiselt töö olemas. Ja nii saabki alguse Kate ja Beci lugu . Bec hilineb tihti, Kate naeratab kõige peale ja Evan leiab endiselt, et Bec on vale valik. Kuid siis, ühel õhtul kui Katel on külas ta sõbrannad, tuleb jutuks see et Evan on töökaaslastega õhtusöögil, kuid üks sõbranna oli teda eelnevalt näinud baari minemas …

Keegi ei mõista, miks Kate Evani välja viskas, eriti nüüd, kui tal on Evani abi vaja, kuid Katel on Bec, kes kolib Kate juurde ja aitab teda kõiges. Nad kohtuvad uute inimestega, veedavad pühad koos …

Kuid siis tulevad Beci vanemad neile külla ja Kate saab teda, et Bec on ülikoolist välja kukkunud, sest ta eelistab Kate eest hoolitseda. Sellega Kate leppida ei saa, et ta veel kellegi elu rikkuma peaks oma haigusega, seega ta vallandab Beci. Nüüd lendab kohale Kate ema kes toob ühtlasi kohale ka Evani.

Haigus üha süvenen ning kui Kate haiglase satub kuna ta ei saa hingata, siis selgub, et ta on koostanud juriidilise otsuse, et tema edasised tervisekohased otsused võib teha vaid Bec. Kate pere pole sellega nõus, kuid see oli Kate soov, seega tuleb Bec talle haiglasse järele ja viib ta koju …

Huviav ja raske lugu. Swank nagu ikka vägagi andekas ja Rossum püüab endiselt oma Ooperi fantoomi paitüdruku imagot muuta mängides mässavat grunge tudengit.

Friday, February 15, 2013

Pelgupaik

Film: Safe Haven (2013)
Filmi vaatamise põhjus: Nicholas Sparks ja Josh Duhamel :)
Hinne: B+
Filmi lühikokkuvõte: PELGUPAIK on Nicholas Sparksi ("Päevaraamat", "Kiri pudelis", "Ööd Rodanthe'is") samanimelisel menuromaanil põhinev romantiline põnevik, mille on lavastanud Lasse Hallström («Šokolaad», «Siidrimaja seadused»).
Salapärane noor naine Katie (Julianne Hough) põgeneb oma tumeda mineviku eest ning kolib väiksesse sadamalinna, kus loodab leida hingerahu. Katie hoiab omaette ning väldib suhteid kohalikega, mis just suurendab iinimeste huvi tema saladusliku isiku vastu. Katie elu muutub kardinaalselt peale tutvumist lesestunud poepidaja Alexi (Josh Duhamel) ja muretult vallalise naabrinaise Jo’ga (Cobie Smulders). Just siis kui tundub, et Katie on lõpuks leidnud oma õnne, ilmuvad välja mineviku varjud.

Ei seda raamatut ma pole lugenud. Kuigi Nicholas Sparksi raamatud on üldjuhul head, on teisi huvitavamaid ja paremaid raamatuid lugeda :).
Aga siis filmi juurde.

Kui eelmise aasta Sparksi film Igavesti Sinu on nõrk, ja seda just tänu näitlejavalikule, siis seekordne valik oli palju positiivsem. Josh Duhamel ei hoidnud oma emotsioone peidus ja ka Julianne Hough oli meeldiv. Kui Cobie Smulders ekraanile ilmus, turtsatasin küll korraks, sest see oli ju ka mingil määral lugu sellest kuidas isa kohtus emaga :). Ja David Lyons oli tõsine pahar. Selle filmi lapsed olid kõige armsamad – nii ehedad ja nii armsad.

Sisu filmil on vägagi Sparksilik, ei mingit üllatust, ei midagi ootamatut – kui oled näinud/lugenud paari, siis on järgnevaid juba vägagi kerge aimata.

Kuid see oli selline kerge hea film. 

Filmi vaadates tekkis mul mõte, et nii hea meelega võtaks ka oma arvuti, lugeri, paar riidehilpu ja … bhuffff