Minu Ingel

Film: Mon Ange (2016)

Hinne: D

Sisukokkuvõte: Pärast oma maagist armastatu kaotamist satub murtud südamega Louise psühhiaatriahaiglasse ja sulgub seal iseendasse. Kuid juhtub ime ja üheksa kuud hiljem sünnib üks eriline poiss: ta on nimelt kõigile teistele nähtamatu. Louise peidab lapse maailma eest enda tuppa ja nimetab teda oma ingliks; nad on pühendunud vaid teineteisele.

Kasvades avastab Ingel, et vastasmajas elab temavanune tüdruk, Madeleine. Ka tüdruk on eriline, ta nimelt ei näe. Kahe lapse vahel, kellest üks on silmale nähtamatu ja teine ei saa nagunii oma silmi kasutada, areneb siiras sõprus ja nad muutuvad lahutamatuks. Neid ühendavad kõrgelt arenenud meeled, mida tavainimene peaaegu ei kasuta. Ent kui suureks sirgunud tüdruk teeb läbi silmanägemist taastava operatsiooni, muutub kõik. Kas äsja nägemise leidnud noorele naisele on vastuvõetav jätkata suhet nähtamatu kallimaga?

Muinasjutuline, kuid oma krutskiga armastuslugu romantikutele ja ilu otsijatele. Film mõjub esteetiliselt kauni ja ebatavalisena, kuid tekitab väljaspool ilusat visuaali ka mõtteid, kas inimene sõltub ehk liialt silmanägemisest? Ehk jääb meil maailmas palju ilu tajumata just tänu sellele, et usume vaid seda, mida silm näeb?

Drama, Romace, Fantasy

Mida siis öelda selle imeliku Belgia filmi kohta – see oli üks tavaline YA lugu, kus noored tõestavad et võiimatu armastus saab siiski olla võimalik. Euroopa filmile kohaselt oli loomulikult palju paljast ihu, imelikke lähikaadreid ja pikki vaikseid mõtisklevaid tühje kaadreid.

Mõte on ju loo taga hea, kuid ma ilmselt olen liiga kriitiline, aga mind pani imestama see, et tüdruk ei küsinud poisilt kordagi, et miks tal midagi seljas pole.