Ei. Tohi. Magama. Jääda.

Film: Before I go to sleep (2014)

Hinne: C (kui ma poleks raamatut lugenud) F (kuna ma olen raamatut lugenud)

Filmi lühikokkuvõte: Mälestused defineerivad meid. Kujuta ette, et kaotad need iga kord, kui magama jääd. Oma nime, identiteedi, mineviku ja isegi inimesed, keda sa armastad – kõik see kaob igal ööl. Ja siis hakkab sulle tunduma, et ainuke inimene, keda sa usaldama peaksid, räägib sulle ainult poole tõest...

Pingeline põnevusfilm EI. TOHI. MAGAMA. JÄÄDA. jutustab Nicole Kidmani kehastatavast 40aastasest Christine'ist, kes hommikuti ärgates ei tunne ära ei voodit, kus ta lamab, ega tuba, mis teda ümbritseb. Rääkimata mehest, kes on ta kõrval. Nimelt kannatab Christine raskekujulise amneesia all, mille tõttu puudub naisel võime moodustada uusi mälestusi. Oma elu riismetest kinni hoidmiseks peab ta videopäevikut, mille vaatamisega ta igat päeva alustab. Ajapikku hakkab ta aga aimama tegelikkuse varjus peituvat kohutavat tõde.

Thriller, Mystery, Drama

Mida siis öelda selle filmi kohta – ma ootasin enamat, kuna pealkiri Ei. Tohi. Magama. Jääda., tekitab ootuse, et peategelasega võib juhtuda midagi kohutavat, kui ta magama peaks jääma, seega peaks ta kogu filmi jooksul ärkvel püsima. Kui aga võtta originaal pealkiri Before I Go to Sleep (enne kui ma magama jään) siis on sisu palju parem mõista – enne kui ta magama jääb peab ta suutma võimalikult palju möödunud päevast ja meenunud asjadest salvestada. See selleks.

Mis mind tõsiselt häiris oli „Ben'i“ mängiv Colin Firth. Ta polnud minu jaoks usutav, ta ei sobinud sellesse psühhopaadi rolli, kes on valmis tegema mida iganes, et oma ihaldusobjekti enda juures hoida. Samuti jäi puudu infost miks ta tegi seda mida ta tegi, miks ta Christinele valetas et nad on abielus, mis oli see tähtpäev mida nad tähistasid ...

Isegi kui ma poleks raamatut lugenud, oleks lugu ikkagi poolikuks jäänud ja lõpuks oleks ma ikkagi raamatu juurde jõudnud, sest ma oleks rohkem teada tahtnud. Nagu ikka saate raamatu kohta rohkem lugeda siit.

Ma ei tea, minuga kinos kaasas olnud töökaaslane ütles, et oli hea film, et ta oli valmis hirmust võpatama ja karjuma, kuid lõpuks tulid tal hoopis pisarad silma, kuid mina ju tean lugu mille põhjal film on tehtud, seega ma tean kui paljust filmi vaatajad ilma jäävad. Kahju!

Armastusega, Rosie

Film: Love, Rosie (2014)

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Rosie ja Alex on olnud parimad sõbrad viieaastasest saadik, nii et nad ei saa mingil juhul teineteise jaoks loodud olla... Või saavad? Kui asi puudutab armastust, elu ja õigete valikute tegemist, on need kaks iseenda suurimad vaenlased. Üks veider juhtum 18-aastaselt, üks maha magatud võimalus... ja elu saadab nad täiskiirusel eri suundadesse.

Kuid mingil moel, trotsides aega, ruumi ja erinevaid mandreid, jääb neid ühendav side püsima - hoolimata soovimatutest rasedustest, katastroofilistest armusuhetest, abielust, truudusetusest ja lahutusest.

Kas nad leiavad uuesti tee teineteise juurde või on juba liiga hilja? Cecelia Aherni bestselleril „Love, Rosie" põhinev film „Armastusega, Rosie" on särtsakas, soe ja äärmiselt tänapäevane eksituste komöödia, mille põhimotiiviks on küsimus: kas meile antakse elus tõeliseks armastuseks tõesti ainult üks võimalus?

Drama, Rom/Com

Tõstke käsi, kes vaatas eelmine pühapäev telekast umtndat korda P.S. Ma armastan sind. Ja nüüd lasevad käed alla need, kes ei hakanud nuuksuma kui saabus esimene kiri pärast Gerry surma või kui Holly luges ta viimast kirja, või veel mitmes teises kohas. :)

No vot, sama autor on kirjutanud ka raamatu Love, Rosie ja seega ei saa muidu, kui tuleb loota kõige paremat. Ja ega ei pidanud ka pettuma. See pole küll selline pisarakiskuja film, kuid ilus ja armas Bridget Jonesilik Rom/Com oli ta ikkagi, lihtsalt tiba traagilisem.

Mis annab filmile kohe VÄGA palju juurde on Sam Clafin ja Lily Collins– Alex ja Rosie. Need kaks noort näitlejat on lausa FANTASTILISED. Nad on nii siirad ja nii koomilised ja nii … ilmselt räägib minus praegu mu Sami nime peale sulama hakkav teismeline, sest lihtsalt nii palju toredaid näitlejaid on Sami nimega :). Kuid tõsiselt ka Sam ja Lily on ideaalne valik mängima Alexit ja Rosiet. Ning lisaks oli filmis ka fantastiline muusika.

Ja kui ma siis nüüd räägin kui keegi, kes on raamatut lugenud siis – minu arvamus raamatust on siin ja teile soovitan, et lugege raamat ise läbi ning kui olete juba lugenud, siis kinno minnes unustage raamat, absoluutselt.

Kohtunik

Film: The Judge (2014)
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Suurlinna advokaat Hank Palmer (Robert „Iron Man“ Downey Jr) läheb tagasi oma kodulinna, kus tema isa (Robert Duvall), linna kohtunikku, süüdistatakse mõrvas. Hank asub tõde selgitama, ning seda tehes leiab ka taas tee oma võõrandunud perekonna rüppe.

Drama,

Hank on advokaat, kelle kliendid kohtus kunagi ei kaota, kes kasutab võitmiseks kõiki tema käeulatuses olevaid vahendeid, kuid jääb alati seaduse piiridesse.

Ühe vägagi kriitilise istungi käigus saab ta kõne, mis lükkab ta senise maailma uppi – ta ema on surnud. Ta läheb koju, kastab hortensiad, räägib oma tütrega, annab oma peatsele eksabikaasale viimased nõuanded, ning sõidab koju ema matustele.

Ta pole kodus käinud kakskümmend aastat, tema suhted isaga on olematud. Kui Hank läheb koos vendadega (kohalik garaaži omanik ja ullike) pärast matust ja peiesid välja dringile, sõidab nende isa poodi toitu ostma.

Hommikul enne lennukile minekut, vaatab Hank üle garaaži ukse olukorra (ta oli seda eelmine õhtu tagurdades ramminud) ning ühtlasi avastab ka oma isa, muidu nii kiivalt puhta ja tervena hoitud auto ilmselgete avarii jälgedega. Midagi on eelmisel ööl juhtunud. Kui see ei tähenda midagi, see pole tema probleem, tal on vaja tagasi oma kaasuse juurde minna, küll keegi teine selle avarii asja ära korraldab. Ta jõuab juba lennukisse, kui ta vend talle helistab – nende isa süüdistatakse tahtlikus tapmises.

Saabki alguse kahe põikpäise ja tulihingelise juristi võitlus, isa ja poja arusaamatused, tugevamate ellujäämisvõitlused, põlvkondade vahelised hõõrumised, põhjendamata põhjuste selgitused, saladuste ilmsikstulekud.

Pikk, raske, emotsionaalne, kuid suurepärane lugu.

Robert Downey ja Robert Duval on lausa fantastilised. Vera Farmiga (Õhus), Vincent D’Onofrio, Jeremy Strong ja Dax Shepard teevad ka oma osa väga hästi, kuid Billy Bob Thornton ja Leighton Meester … piinlikult ebamugavad hetked.

Väga hea film, kuid väga pikk film.

The Kings of Summer

Film: The Kings of Summer (2013)

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Joe Toy (Nick Robinson), hilisteismeline on järjepidevalt probleemides oma üksikisaga Frankiga, kes püüab ta elu juhtida. Joe otsustab oma elu enda kätte võtta ning ta põgeneb metsalagendikule koos oma parima sõbra Patricuga (Gabriel BAsso) ning ühe imeliku poisiga kelle nimi on Biaggio (Moises Arias). Ta teatab neile, et nad ehitavad koos sinna maja, kus nad saavad olla vabad kohustustest ja vanematest. Kui nende hädapärane eluase on valmis, on kolm noormeest oma elu täieõiguslikud omanikud, üksinda keset metsa.

Drama, Comedy

See oli üks imelik film teismelistest, kes hakkavad mässama oma vanemate vastu.

Joe isa on peale ema surma ja õe väljakolimist poja vastu üsnagi rangeks muutunud ning kui nad siis taas üle pika aja üheskoos koos isa uue tüdruksõbraga lauamänge mängivad, läheb isa üle piiri ning alandab poega kõigi laua ümber istujate ees.

Patricku vanemad on nunnutaja ja kurdutajad ning seda eriti nüüd kui Patrickul on jalg kipsis ja tal palju vabadust liikuda pole. Tema jaoks on ta ema jutt vaid arusaamatu jorin ning isa käib iga natukese aja takka kontrollimas, mida poeg koos sõbraga toas teeb.

Mõlemil saab mõõt täis ning nad lähevad ühele õhtusele joomingule, mis aga küll lõppeb väga ruttu, kuna pidu toimub eravalduses ning omanikud pole selle üle väga õnnelikud. Peolt läbi metsa koju minnes satub Joe koos Biaggioga metsalagendikule, kus Joe saab mõtte, et see on koht, kus teda keegi ei leiaks.

 

Esialgu ei lähe Patrick mõttega kaasa, kuid kui ta ema taas kord talle närvidele käib …

Maja saab ehitatud kõigist kättesaadavatest materjalidest ja täiesti elukõlbulik, ning noormehed tunnevad end täiesti kuninglikult, kuni …

Joe on juba ammu olnud sõber Kellyga ja ta tahaks tüdrukuga ka rohkem kui sõber olla, eriti kuna Kelly poissõber on ta maha jätnud, seega kutsubki ta Kelly nende uude elamisse külla. Loomulikult tuleb Kelly salaja sinna tuua, sest poisid on ju ametlikult kadunuks kuulutatud.

Õhtu on tore, noored söövad, joovad, mängivad lauamänge … kuid Kelly on hoopis Partickust huvitatud. Ja kui tüdruk tuleb poiste sõpruse vahele …

Iseenesest polnud üldse paha film. Siin oli nalja, draamat, ilusaid loodusvaateid … mis mind tõsiselt häiris oli see kuidas täiskasvanuid portreteeriti – mõttetut juttu ajavad, enesekesksed, õelad imbetsillid. Kas see ongi tõesti see kuidas noored täiskasvanuid näevad?

Kuid noored näitlejad olid head. Joe osas on Nick Robinson ja mull läks päris pikka aega, enne kui mulle meenus, kus ma teda varem näinud olen. Seda siis nimelt Melissa ja Joe nimelises sarjas. Patricku osas olev Gabriel Basso on tuttav sarjast The Big C.